Lehekülg:Pisuhänd Vilde 1913.djvu/53

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

54

Sander.

Hea küll, ma katsun. — Aga sa pidid mulle hinda nimetama; ma wõin sulle kohe raha anda.

Laura tuleb keskuksest, sulg käes.

Laura.

Wabanda, Ludwig, — laena mulle paar ümbrikku, ma ei leia sealt — — (silmab Piibelehte, tuksatab ja tõukab poolwalju üllatusehüüde wälja.) Aa!

Piibeleht
tunnistab teda silmapilk ja tõuseb, äratunde ilme näol, kaunis kähku püsti.

Sander
kes käsikirja instinktliselt selja taha warjab, waatab ühe pealt teise peale.

Naa, mis see siis tähendab? — Teie tunnete teineteist?

Waheaeg; Laura ja Piibeleht silmitsewad teineteist tummalt edasi, misjuures esimene pikkamisi Sanderi poole nihkub.

Laura.

Sul on külaline —

Sander
õlgu kehitades.

Ja, mul on külaline —