— 213 —
teerima polnud tulnud, waid ainult ühte waest patust noomima. Ja nüid oli sellest waesest patusest wastane tõusnud, kes temale mõjusalt wastu waidles, pealegi pühakirja enese sõnadega — selle tarkusega, mida prohwet alama rahwa seast üksi arwas laiemal ja sügawamal määral tundwat. Ja see wastane ei mõistnud mitte ainult nõnda waielda, et sõna peaaegu kauemini tema kui noomija käes oli, waid ta ajas Jumala saadiku ja Issanda sulase, kelle peale waim wälja walatud, sagedasti suurde kitsikusesse. Ning sellest weel mitte küllalt, astus ka weel teine lihtlabane talupoeg näpistawa ja kinnipüidwa sõnaga ning ootamata piibli-tundmisega wälja. Ja selle wastase sõna wäärtust ei wõinud seegagi wähendada, et ta üleannetu patune oleks olnud, kes oma kombelist jõledust igasugu kawalate konksudega püiab kaitsta. Mis see mees kõneles, tuli tal südamest, oli tema kindel arwamine, ja selle arwamise oli ta pühastkirjast enesest kogunud… Maltswet pidi enesele tunnistama, et ta oma wastastega herrnhutlaste leerist, oma sõna-osawate ja piiblitundlikkude waimulikkude wastastega palju kergemini walmis oli saanud, kui nende mõlematega, ja ta oli julge, et ta ka igale kirikuõpetajale oma teadmisega wõidukalt wastu wõib astuda. Ambla Paulseniga oli paar korda juba katset teinud, millega ta rahul wõis olla.
Kuid nõrkus oleks olnud, nõrkust, mis ta peale tulnud, wastastele, iseäranis aga waidluse pealtkuulajatele, näidata. Kõige pealt wiimaste silmas ei tohtinud ilmalik ebatarkus Jumala tõesõna üle, patustpöörmata ilmalapsed ärawalitud prohwedi üle wõidurõemu maitsta. Mitte ainult, et see wiimase lugupeetawust usklikkude silmas wõis kõigutada, waid kes teab ka, kas mitte mõni sõna sellest nii meelitawast ja tõenäolisest patu-tarkusest ühe wõi teise kõrwa rippuma ei jää! Paha oli juba küllalt, et Jumala mehel mitte korda ei läinud, mõlemaid uskmataid, wähemast aga seda suurt patust, kelle hinge peastmiseks ta wälja tulnud, oma sõna wõimuga rusuks peksta, armu paluwa kahetsejana oma jalge ette tolmu sisse sirutada. Ja sellepärast hakkas Maltswet uue hooga kõnelema. Ta mõtles: Kui ma neid mõlemaid
