— 214 —
ka pehmeks ei saa, siis parandan ma ometi pealtkuulajate juures oma seisukorda. Ja wiimane sõna jääb mulle. Sest wastased andsiwad oma waikimisega märku, et nad wõitlusest tüdinenud on.
See ei olnud nüid enam waidluse-kõne, ka mitte üksiku patuse peale sihitud noomimise-kõne, mille Maltsweti sõnakas apostli-suu pidas, waid see oli pikk ja lai ja keeruline jutlus, see oli piiblitundmisega hiilgamine, pühakirja-tsitaatidega ümber-pildumine. Ta algas Siiraki sõnaga: „Patune inimene ei salli noomimist ja leiab oma kurjale tahtmisele ohtu,“ ning eietas ja sidus ja punus sellele teisi kirjasõnu niikaua külge, kui sellest pikk ja jäme köis sai, täis sõlmisid, worpisid, muhkusid ja katkeid. Nii mõnigi ettetoodud salmidest, lausetest, mõistusõnadest, wõrdlustest läks märki, oli targu wälja walitud, osawasti kõne sisse põimitud, awaldas lööwat ja kaasakiskuwat mõju, aga nii mõnigi kukkus sihist kõrwale, oli ilma sidemeta ja aitas harutatawat mõtet tumestada, wassida ja roopast wälja wisata, nagu see waimulikkudele kõnemeestele tihti juhtub.
Ja lõpul muutus Maltsweti jutlus palweks. Teadis ta ju, et palwesõnal ja palwetoonil lapselik-uskliku hinge kohta kõige suurem wõim on. Ja kui ta seda poleks teadnud, siis oleks ta seda Anu, Antsu ja Tiiu, isegi Jaagu ja Ellu nägudelt wõinud näha, mis kohe erksamaks, põnewamaks, ärdamaks läksiwad, kui kõneleja oma healele pühalikuma ja pidulikuma kõla andis, kuna sala õhkamised esimese kolme rinda tõstsiwad ja perenaise silmades õnnis sära põlema lõi. Seda meeleolu oskas usumees tarwitada. Ta langes põlwili ja kiskus oma tallekesed ka põlwili, ta tõstis ristis käed taewa poole ja ajas oma poolehoidjate käed ka taewa poole. Ja nüid palwetas ta lõõskawa palawusega kõigi uskmata hingede eest halli taewa all, iseäranis aga nende mõlemate eest, kes selle sammaldanud katuse ja tahmase lae all wiibisiwad ja saatana kohutawast wägewusest, mis nende sees walitses, praegu nii selgesti märku oliwad andnud…
Kui usklikud oma õhinast toibusiwad, nägiwad nad, et üks uskmata toast oli kadunud, teine aga sängis magas.
