Lehekülg:Prohwet Maltswet Wilde 1906.djvu/250

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 249 —

ise puruwäsind ja haige! Ärgu sul minu pärast kartust olgu. Küll ma oma eest oskan seista.“

„No aga, mis sa neile ütled, kui käsu meelega täitmata oled jätnud?“

„Kurat, ma küsin nende käest, kas ma mõni metslane olen, et haige, wigase inimese, kes enam oimugi ei jõua liigutada, süda-ööse läbi wihma ja pori edasi soadan!… Ärgu sul muret olgu, ma mõistan nendega rääkida.“

Seenepalu peremees nähwas seda nii otsustawal toonil öelda, et asja lõpetatuks peeti ja jutt teisale pöörati. Tummalt, iseäralise tunnistawa pilguga jäi wang koldepaistelt Andrese poole waatama. Ta ei hakanud enne rääkima, kui ta kinniseotud käerammetega ahju-suu eest ära tuli ja oma järiga peremehe kõrwale istus. Ta tahtis seda meest tema wennaliku oleku eest tänada, aga imelikul wiisil ei mõistnud ta seda — suur kõnemees ei leidnud seekord kohaseid sõnu, ja ta jättisgi tänu awaldamata ning ajas juttu igapäewaste ilmalikkude asjade üle. Selle mehega waimulikku juttu puhuda näis talle niisama wähe sünnis olewat, kui teda tänada…

Kui Seenepalu kodakond wiimaks söögilaua ümber kogus ja Maltswet nende seas silma ühe pealt teise peale ringi laskis käia, läks ta meel korraga rõemsamaks, wärskemaks. Talle woolas nagu puhkust, kosutust, uut jõudu kurnatud liigetesse. Neil inimestel tema ümber oli nii üleliiga palju terwist. Naksuwat terwist. Nii palju, et nad sellest ka teistele wõisiwad jagada. Maltswet wähemast tundis, et ta sellest osa sai. Ta silm wiibis peremehe habemiku näo peal, ja ta meelest oli, kui woolaks talle tema mustja habeme seest julgust ja waprust salaja südamesse; ta waatas perenaise otsa, ja ta meelest oli, kui imeks ta hing sellest mõnusast, lõbusast näost sooja elurõemu; ta waatas tüdrukute, poiste ja Andrese kolme lapse peale — wäike kaheksa-aastane Kusti ja kuue-aastane Kai oliwad praegu kusgilt naabri-talust koju jooksnud — ja prohweti meelest oli, nagu oleks ta nende punasest, terasest priskusest peekri-täie häwinemata noorust joonud. Tal oli korraga soe, pehme, lõbus olla. Ta sai