16.
Lõhmus kuulis siis weel kõrtsmiku suust, et Maltswetti ülemuse poolt juba jälle kimbutatawat. Nagu paari aasta eest, nii pidada saksad teda ka nüid rahwa ülesässitajaks, nimelt „soojale moale“ rändamise õhutajaks. Püitawat teist igalt poolt, aga kätte ei saadawat, sest ta tallekesed olla nobedad ja kawalad teda peitma. Ka siinsele talitajale antud kõwa käsk, „mässajat“ wangi wõtta, kui ta Kuglile peaks ilmuma. Tema jüngritele keelatud palwetundide pidamine siin ja igal pool ära, aga wõi see midagi aidata — salaja peetawat koosolekuid nüid sagedamini kui seni awalikult!
Et asjade juurde jõuda, mis tal südame peal pakitsesiwad, püidis Taawet jutnpuhujat üleüldiste seletuste juurest enam üksikute kohaliste isikute poole wiia. Ta hakkas ühe ja teise küla-elaniku käekäigu järele pärima, et nõnda, ääri-weeri mööda, sihile jõuda.
Kuda siis Pärtli rahwas elada? Mis tema tragi poolõde oma usutõbise wanamehega teha?
Kuulis, et Pärtli Willem waheajal päris totraks läinud. Tal käia „tojud“ peal. Näha teine päise päewa ajal tontisi ja kõiksugu wiirastusi. Wahel tõendada, et talle lepikus leegitsewate riietega ingel wasta tulnud, kes teda käskinud oma usupõlgajast naisest lahti lüia, kui ta tahta õndsaks saada;
