— 452 —
Püidjad tuhknai edasi, et ehk ometi korda läheks, wäledat lindu enne eemale-lendamist weel tabada!… Muidugi leiti kubja Mardi talu, kus Maltswet lugemist oli pidanud, nagu ka terwe Ahula küla püitawast elukast tühi olewat. —
Muidugi oleks ta pikapeale ikka nende küisi langenud, kui ta mitte küinla-kuu lõpul 1861, kuna ta juba peale aasta kõige kirjumat redupõlwe elanud, wennapoja seltsis Krimmi teele poleks läinud. Maltsweti Krimmi minek polnud siis mitte lihtne maakuulamise-teekond, waid ühtlasi wäga hädaline põgenemine kodumaa wõimumeeste eest, kellelt tal enam asu ega armu loota ei olnud.
Teadagi, et prohwet ilma passita Wenemaale põgenes. Teda kuberneri käest saada oli tal, nagu arusaadaw, wõimata. Kuid sellega leiti nõuu. Gustaw Malts’i kui wäljarändajate wolimehe käes oli teatawasti hulk rahwa passisid. Need passid oliwad kõik kui wolimehe passiga ühenduses seiswad dokumendid ära märgitud ja ametliku petsati alla pandud — peale ühe passi. See oli Gustawi isa oma. Isa oli oma passi ise wälja wõtnud, ja see oli märkimata ning ilma petsatita. Seda passi wõis siis Maltswet hästi tarwitada, seda enam, et mõlemad wennad suuruse ja wälimuse poolest üksteisele kaunis sarnased oliwad. Kuid mingit kartust passi pärast ei tarwitsenud meestel ollagi. Sisemistes kubermangudes, kui ka Krimmis, polnud passi nõudmine nii kibe. Pealegi oli maakuulamise wolitatud asjatoimetaja, kellel allkirjasid oli anda ja passi ette näidata, Gustaw Malts ning Maltswet ainult tema kaasreisija. Nende tõlk Tõnisson, kui wäljateeninud soldat, reisis oma kroonu-passiga.
Maltsweti otsimine kodumaal kestis weel kaua peale seda edasi, kui ta juba Krimmis warjul oli, sest tema minekut hoiti ta jüngrite poolt, wähemast esiotsa pikemat aega, hoolega salajas, kuna jälle kohtud juttu, mis tema äraminekust rääkisiwadgi, uskuda ei usaldanud. Nagu teda edasi otsiti, nii sajatati ja laimati teda ka wastaste poolt edasi, weel siis, kui prohwetil kodumaa pori kingade pealt juba ammugi maas oli. Jannseni leht soendas, Maltsweti asjata püidmistest ja tema jüngrite „jõledusest“ rääkides, kõik wen-
