Lehekülg:Prohwet Maltswet Wilde 1906.djvu/467

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 466 —

Reisuwäsimusest waheajal wäljapuhanud mehed wõtsiwad seepeale ringsõidu neisse Krimmi küladesse ette, mis neile kui saadawal olewad asukohad ära oliwad tähendatud. Armjanskist — wiis wersta Perekopist lõuna pool olewast alewist, mis suuruse ja majade ning kaupluste nägususe poolest kreisilinnast märksa üle käis — palgati tatarlane kahehobuse-wankriga, kes maakuulajaid kuni Karasubasari linnani pidi küitima. Selle linna poole tõmmas meeste meeli lugu, et üks Narwa mees, kes Krimmi sõja ajal seal wäeteenistuses olnud ja kellega saadikud Krimmi tulles kokku puutusiwad, maakohta, kus nimetatud linn asus, wäga oli kiitnud.

Teekond polnud midagi wähem kui lõbus. Maa oli elanikkudest lage, ainult tühjad, lagunenud Tatari külad seisiwad teede ääres. Reisijad oliwad omale toidumoonaks Armjanskist üksnes leiba ja mõned heeringid kaasa wõtnud, lootes, et eks küladest toitu osta saa. Aga sellega oliwad endid täiesti petnud. Mitte ainult nälja, waid weel enam januga tehti teel tutwust. Kuiwa leiba ja soolast kala närides, waewlesiwad teekäijad warsti kange janu käes, aga wett kusagilt saada ei olnud. Wanades, tatarlaste poolt mahajäetud külades oliwad küll kaewud, kui ka ilmatu sügawad, ja meestel pudel tinakuuli ja 25 sülla pikkuse nööriga weewõtmiseks kaasas, kuid wesi neis kaewudes oli seistes nii sandiks läinud, et ta joomiseks ei kõlwanud. Oli ka kaewusi, kuhu pudel nööri lüheduse pärast wette ei ulatanud. Ühte niisugusesse mitmekümne sülla sügawusesse kaewu sulpsatas pudel, sest et nööriots noore Maltsi näpust kogemata ära lipsatas, hiljem sisse kukkuda.

Esmaspäewa hommikul Armjanskist ära sõites, jõuti teisipäewa õhtuks Dshurtschi külasse. Kõige wähem lagunenud tühi urtsik waliti öömajaks, tehti tuli ülesse, toodi wanast põhuhunikust külje-alust põrandale ning saadeti öö tühja kõhu ja piinawa januga mööda. Hommikul hakati paika — Dshurtschi oli üks neile ülestähendatud asukohtadest — lähemalt silmitsema.

Küla maja-urtsikud, suuremalt jaolt weel kaunis terwed, oliwad enamisti põletamata teliskiwide sarnastest mulla-