Lehekülg:Prohwet Maltswet Wilde 1906.djvu/47

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 46 —

ses uksed ja aknad awasiwad. Rahwa salajane, instinktiline umbusaldus ka nende wastu imbis sellest aigutawast lõhest, mis nende sõna ja nende teo wahel oli. Nad nimetasiwad endid wendadeks ja õpetasiwad wennastust, aga nende olek musta hulga wastu tegi neid wõerateks, nende tegelik elu õhkus wahetegemist, isiklist ja seisuslist wahet, wälja. Ja mis weel tähtsam: Herrnhuti ususeltsi terwel organisatsionil puudus wennause-alus ja wennause-kuju; ta ei tundnud poolegi seda ühtsust, ilma milleta wennaus mõeldaw pole; ta põhjenes otsekohe liigitamise ja lahutamise peal.

Wennaste kogudus, kes aastal 1817 keiser Aleksander I. käest wormilise luba sai, Baltimaal palwemajasid ehitada ja eestlaste ning lätlaste seas kiriklikku tööd teha, ning kes Lutheruse kiriku wastu wõimsalt wõistles, oli kinnine ususelts, kelle rüppe mitte igaühte wastu ei wõetud, kes tema liikmeks soowis saada. Wastuwõtmine sündis liisu ehk loosi läbi. Inimene, kes „wennaks“ wõi „õeks“ soowis saada, andis enese nõndanimetatud hoolekandjatele, keda igal koguduse-osal mitu oli, üles, ning need paniwad kandidadid koguduse ülemale ehk diakonile ette. Mõne aja pärast saiwad need siis teada, kas neid wastu on wõetud wõi mitte. Juba see wastuwõtmise-wiis ühes kiriklikus ühisuses, mis ewangeliumi mõttel kõigile, iseäranis aga „patustele“, pidi lahti olema, näitas, mis tõugu wennalik ühtsus Herrnhuti koguduses walitses. Kuid wastuwõtmisel ei waadatud mitte ainult walitawa liikme „pattude“, mitte nii wäga tema kombelise elu, tema hingelise kõlbluse peale, waid ka — ja sagedasti ainuüksi — tema waralise seisukorra ja lahtise käe peale. Harilik nähtus oli, et mõned liikmeks-soowijad üsna pea wastu wõeti, kuna teised aastate kaupa pidiwad ootama ning paljud wastu wõtmata jäiwadgi. Ning wiimaste seas oli ikka rohkesti waeseid ja kehwasid wõi neid, kelle anni-lahkuse ja ohwri-meele kohta head ei kuuldud, keda ihnsate sekka loeti.

Sest kirik ja tema teenijad ja toed tarwitsewad wara. Wara on wõim. Ja wõimu on kirikul ja tema kandjatel waja, et ennast alal hoida ja edeneda. Kirik ilma waralise wõimuta ei suuda ennast wälja laotada, ei suuda wõistlejate