Lehekülg:Prohwet Maltswet Wilde 1906.djvu/538

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 537 —

Sellesama päewa õhtu eel paisus tuul kangeks ja hakkas greeklase soolalaewakest nagu silgukarpi wintsutama. Tuul lõõtsus laewale pool-wastu ja wõttis aegamööda ikka enam wõimu. Merehaigus kõige piina ja jälkusega tikkus wäljarändajatele kallale. Enamisti sirutas ta naised ja lapsed maha, aga kord-korralt hakkas ka merega wilunud mehigi, nooremaid ja wanemaid rannamehi, haigeks jääma. Laewa kitsas kõht, hulga inimestega täis tuubitud, sai warsti ilmkirjeldamata näo, ning ägamisel ja oigamisel polnud otsa.

Põrguliseks muutus lugu aga alles kesköö ajal. Põrguliseks ja elu peale käiwaks. Maru hulgus ja möirgas pilkasel pimedusel koledasti, uhtus ühte soodu suuri laeneid üle laewa-lae ja hüpitas sõiduriistakest hädaohtlikult ühe külle pealt teise peale, nii et mastid ja kõik ta kere ragisesiwad. Laewa pooleks-murdumist ja põhja-minemist näis iga silmapilk karta olewat. Surm seisis igalühel nagu suu ääres. Et wesi ülewalt laewa-ruumi ei peaseks, oliwad luugiaugud kinni maetud. Selle tõttu kippus aga seesolijatele all lämmatus peale. Laewa tõrwatud kere sees muidugi juba walitsew halb, umbne õhk muutus hulga rahwa, iseäranis aga merehaigete läbi, kes oma wäljaheited kõik põrandale liiwa sisse lasksiwad, wäljakannatamataks. Sarnadus muistse Amerika orjalaewaga oli kõigiti täielik. Terwed wõi wähem-haiged hoidsiwad endid kramplikult millegi külles kinni, et laewa meeleheitlisi hüppeid mitte kaasa teha; waesed merehaiged aga, kes wahel kobaras ja hunikus koos, siis jälle üksikult läbisegi libeda sees lamesiwad, saiwad kurjasti wintsutada, wapustada ja müksata. Nutu-kahin, häda- ja hirmu-kisa, palwe-ümin — kõik see tõusis tumedas, poollämbunud kooris üles kinniste luukide poole, mille taga torm nagu õel-pilkawaks wastuseks oma wihast mässuhealt tõstis ja ühe wahutawa hiigla-laene teise järgi üle tantsiwa ja keerlewa laewukese piitsutas, nii et see mõneks silmapilguks nagu pisuke pilpake kobrutawate woode sisse kadus…

Oi seda rõemu kodumaa orjaperemeeste ringkondadele, kui see laewa-täis nende ärapõgenenud orjasid kauge Asowi mere põhjas märja haua oleks leidnud! Kuis oleksiwad nad käsa