Lehekülg:Prohwet Maltswet Wilde 1906.djvu/561

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

30.

Liigub siisgi!

Tallinnamaa mõisnikkudele ei jäänud muidugi mitte teadmatuks, et esimene arwukam seltskond Maltsweti usulisi talupoegi, kes endid nende käpa alt teadnud lahti poetada, Jaanipäewa ajal Tallinna kaudu Krimmi poolsaare poole teele oli läinud. Ärawalitud rahwa palju-pilgatud põgenemine Egiptusest Kanaanisse oli seega tõepoolest alganud, Wolga äärde rändamise kõrwale oli „wäljawanderdamine“ Musta mere äärde tulnud. Wõidi minewal aastal sakste ringkondades weel rumalate, usuhaigete talupoegade tühise tuju ja totra tuhina üle, naerda, millest midagi wälja ei tulewat, siis seisti nüid juba tõeasja ees, millest pilkamisega enam mööda ei saadud. Usulisest liikumisest oli majandusline liikumine saanud. Õigemini: usulise liikumise majanduslised wedrud oliwad nähtawale tulnud. Aatelise jampsimise kesta alt puhkes aineline tuum wälja. Sonitud, luuletatud Kanaanist sai käpuga katsutaw, jalaga tallataw Krimm. Ja see seltsis ähwardawalt Samara kõrwale. Ei, ta kippus Samarast kardetawamaks saama!

Sest Krimmi asumise-tingimised oliwad Samara omadest märksa paremad. Kes Samarasse tahtis minna, pidi tolleaegse talupoja kohta üsna willakas mees olema; tal pidi kõige wähemast kaks kuni kolm sada rubla hõbedat kalit-