Lehekülg:Prohwet Maltswet Wilde 1906.djvu/612

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 611 —

Ärarändamise-ettewõte hakkas uuel aastal tegelikku kuju omandama. Passid anti kuberneri kantsleist takistamata wälja, nagu sügisel pärast peksu mõisatest ka lubatähed neile, kes soowisiwad ja kellel mõisaga midagi tegemist polnud, keelamata wälja oliwad antud. Oleks wõinud arwata, et sõjawäelise walwuse all seiswate „mässajate“ kinnipidamiseks kiusu pärast weel mõnda konksu tarwitataks. Aga seda ei sündinud. Saksad oliwad ometi wiiwaks ära näinud, et need õnnetumad endid mingi hirmu-abinõu läbi enam tagasi pidada ei lase, maksku kas wõi elu. Tõenäolik on ka, et nad Peterburi ülemwalitsust kartsiwad. See soowis, nagu teada, riigi tühjematesse paikadesse elanikka; sellele soowile, kui ka kunstliste, wäljamõeldud tõkete abil, nagu „Järwamaa mäss“ oli, kestwalt wastu töötada, ei olnud parunite meelest nähtawasti sünnis.

Kohe peale passide kättesaamist, uuel aastal, läks wäljarändajate poolt esimene wolimees, kahe kaaslasega Krimmi poole teele, et seal oma wolitajatele, keda umbes nelikümmend perekonda oli, maad wälja wõtta. Saadikuks oli Kustas Määrmann, Kangussaare peremees Albu wallast; tema seltsilisteks heitsiwad mõlemad tuttawad Maltsweti usu jutlustajad, Paide Ants ja Kerna mölder. Tartu-Pihkwa-Kiewi kaudu posthobustega reisides, jõudsiwad nad küinlakuu algusel 1862 Krimmi. Üksgi neist kolmest ei mõistnud Wene keelt, aga läbi ajasiwad mehed ometi!

Krimmis olewad suguwennad oliwad järelrändajate tulewaste asukohtade järele silmad juba ringi löönud ning Gustaw Malts oli neile enne paar kirja kirjutanud; nad soowitasiwad neile Simferopoli linna ümbert mõisnikkude maid, mida, sest et need jõgede ääres oliwad, mitte weewaeses lagendikus, kroonu-maadest kohasemateks arwati. Määrmannil oli rahwa poolt woli kaasas, Krimmi eestlaste nõuande järele mõne mõisnikuga kaupa ära teha. Leitigi, kui saadikud pärale jõudnud, iseäranis Samruki meeste toimetusel, sünnis koht. See oli Burluki küla Wene nais-mõisniku Bjelowodskaja maa peal, Alma lahingi paigas. Mõisnikkude asumise-tingimised oliwad kroonu omadega teatawasti umbes