— 633 —
watel liikusiwad inimesed ja hobused läbisegi, lapsed päterdasiwad naerdes wõi nuttes ringi, kaasa jooksnud koerad otsisiwad oma inimesi wõi nuuskisiwad toidu järele ümber…
Wäikeseks rõemsaks seltskonnaks oliwad need neli perekonda Tagura walla inimesi, kes esimese wooriga minema saanud, kokku heitnud: Lõhmuse Taawet naise ja pojaga, Kiisa rahwas wiie hingega — eit, taat, Jüri, Tiina ja Mari —, Altsauna abielupaar oma seitsme oreli-wilega wiieteistkümnest kuni wiiendama eluaastani, ja Tõnu-Peetri peremees pimeda naise ja mõlemate wendadega; Madise wana tädi Truutu oli ta elatanud emale paar aastat hiljem mätta alla järele pugenud. Nende juurde seltsisiwad siis weel, peale „Serwiku baroni“ ja tema „proua“ ning tütrekese, Mari Kusnets, tuttaw lugeja neitsi, ning Kerna mölder, see niisama tuttaw Maltsweti usu laialilaotaja, kes Määrmanniga ühes maakuulajana Krimmis oli käinud. Need mõlemad heitsiwad muidugi sellepärast Kugli inimeste kilda, et neid Tõnu-Peetri Madisega ja Anu Lõhmusega elaw waimulik sõprus ja mitme-aastane ametiwennaus ühendasiwad. Küll oli selles ringis halwas tutwuses seiswaid ilmalapsi, kes armu saanud hingedele muidu ei meeldinud; kuid ühine ettewõte ja ühine saatus lükkasiwad kõik waimlised ja meelelised wahed tagaseina; nagu nad, külg külje wastu, koos leiba wõtsiwad ja magasiwad ning üksteise kannul sedasama teed kõndisiwad, nõnda seltsis ka iseloom iseloomuga, meel meelega enam wõi wähem leplikult ühte, ning mõlemalt poolt peeti püidest kinni, sõnade eest hoida, mis seda head läbisaamist oleks wõinud rikkuda.
Esimesest woorist maha oliwad Kugli küla ärarändajatest peale mõnede wallaliste inimeste ainult Kadaka ja Pärtli rahwas jäänud. Nad pidiwad pooleli olewate ettewalmistuste pärast Walkmanni seltskonnaga järgi tulema.
Kugli ringikese lõbutegijaks oli Aadu Wikerpuur, see nõrga keha, aga wäsimata hingega wäike mehike, kelle terwis peksust saadik kaunis põduraks läinud, peaaegu niisama põduraks, nagu Kiisa isa oma, kes alalise walu üle ristluudes ja selgroos kaebas ning enam wankri peal köögutas,
