— 695 —
Mitmesugustel põhjustel ei saadud aga sel aastal enam pärale, waid jäädi talweks Odessa linna. Üks põhjus oli muidugi waesus.
Odessas käis nende käsi üsna hästi — paremini kui Tallinnamaa eestlastel aasta hiljem Simferopolis. Mitte ainult ei andnud linnawalitsus neile maksuta talwe korterit, waid Odessa rikas kodanline seltskond laskis ka erawiisil oma armupäikest waeste Eesti talupoegade peale paista. Korjati nende heaks toitu, riideid ja raha, mida rohkesti kokku tuli, nii et neile söögikraami ja ihukatteid igal nädalal koorma-kaupa toodi. Mitu sada rubla tuli peale selle kolme kontserdi kaudu sisse, mis hädaliste heaks linnateatris toime pandi.
Nagu Tallinnamaa eestlased Simferopolis, nii äratasiwad alatskiwilased Odessas oma wälimusega elanikude uudishimu. Habemikud Wene laadi mehed kandsiwad jämedast riidest alla põlwe ulatawaid pikki särkisid, köidikuga keskelt kinni seotud, pükste peal. Särgi peale tõmmati maani ulataw hall jäme kuub, kuna pastlapaelad säärt kuni põlwini ristamisi ümbritsesiwad. Naisterahwaste riided lähenesiwad kaunisti Wene rahwariietele. Oleks wõinud arwata, et need inimesed kusgilt Wenemaa serwast pärit on, kui nende keelekõla wenelasele mitte nii wõeras poleks olnud.
Üsna priskel järjel asus see Peipsi äärne rahwas 1862. a. kewadel Krimmi ja walis omale Tokultschaki küla elupaigaks. Kroonu andis pere peale 100 rubla asumiseraha, kaewude peale kah summakese ning peale selle aastaleiwa. Nõnda hakati wõrdlemisi hästi elama, ja et weekaewude kõrwal ka „rõemuhallik“ ei puuduks, pandi kõrts külas käima.
Aga Liiwima eestlaste silmale ei tahtnud Krimmi lage sööt paremini meeldida, kui Tallinnamaa sugurahwale. Juba selsamal kewadel lõi alatskiwilaste peades mõte kihelema, paremat asukohta otsida ja senist maha jätta, olgu küll, et kroonuga kaup tehtud oli. Wili jäeti kas maha tegemata, wõi pandi silmakirjaks, et kroonu tähelepanemist mitte äratada, ainult wäike osa põllumaad seemne alla.
