Lehekülg:Rahvuskogu kodukord 1937.djvu/13

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

- 13 -

Teisel ja kolmandal lugemisel üldläbirääkimisi ei peeta; võtab aga aruandja sõna sissejuhatuseks, avatakse üldläbirääkimised.

Läbirääkimisi ei peeta Vabariigi Valitsuse liikme või selleks määratud esindaja seletuste puhul enne algatatud eelnõude arutamise aluseks võtmise otsustamist või enne eelnõu komisjoni andmist. Samuti ei peeta läbirääkimisi juhul, kui Vabariigi Valitsuse liige või selleks määratud esindaja või aruandja esineb ettepanekuga eelnõu anda tagasi komisjoni. Kui on algatatud eelnõu Rahvuskogu liikmete poolt, siis on ühel allakirjutanuist õigus esineda seletusega nende poolt esitatud eelnõu kohta, kuid mitte üle ühe tunni.

§ 53. Eelnõu võidakse anda uuesti komisjoni eelnõu esimesel lugemisel, samuti teisel lugemisel või pärast teist lugemist.

§ 54. Kui eelnõu esimesel lugemisel komisjoni antult tuleb uuesti päevakorda, avatakse selle kohta uuesti esimene lugemine.

§ 55. Sisulisi parandusi võib teha ainult eelnõu teisel lugemisel.

§ 56. Kõik ettepanekud ja eelnõu kohta tehtud parandused ja täiendused peavad olema kirjalikud.

Koosoleku juhataja võib leppida suusõnalise ettepanekuga ainult korra kohta käivate ettepanekute korral, juhul kui see käesolevas kodukorras pole ette nähtud teisiti.

Kõik ettepanekud, parandused ja täiendused esitatakse koosoleku juhatajale eelnõu vastava osa arutamise ajal.

Eelnõu täiendused, mis kavatsetud eelnõu iseseisva osana, esitatakse pärast eelnõu eelmise osa otsustamist.

§ 57. Koosoleku juhataja avaldab ettepanekud, mida nende esitajad pole kandnud ette koosolekule, võimalikult esimesel kõnevaheajal, hiljemalt aga enne läbirääkimiste lõpetamist.