Lehekülg:Rahvuskogu kodukord 1937.djvu/22

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

- 22 -

§ 91. Kõne lühendamise asjas võib koosolek panna maksma järgmisi kitsendusi: lühendada kõneaega, sulgeda kõnelejate nimekirja ja ka läbirääkimised hoopis lõpetada, misjuures aga sõna antakse Vabariigi Valitsuse liikmeile, Riigikontrolörile ja selleks määratud esindajaile ning aruandjaile. Neis asjus tehtud ettepanekud olgu kirjalikud ja vähemalt ühe kümnendiku koosoleku seaduslikku koosseisu kuuluvate liikmete allkirjadega. Ettepanek loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on koosolijate enamus.

Eelmises lõikes tähendatud õigus on ka koosoleku juhatajal, kui ta leiab, et asi on küllaliselt selgitatud hääletamisele asumiseks.


9. peatükk.
Hääletamise kord Rahvuskogu kodade koosolekuil ja üldkoosolekul.

§ 92. Hääletamisele asumise eel avaldab juhataja kõik ettepanekud, parandused ja täiendused ning teatab hääletamise korra.

§ 93. Parandused ja täiendused hääletatakse enne, kui need eelnõuosad, millede kohta nad on tehtud.

Puht-eitavat ettepanekut ei panda iseseisvalt hääletamisele.

Kui on vastu võetud parandus, mida on paranduse mõttele vastavalt vaja teha ka eelnõu järgmistes osades, siis ei tule niisugune parandus korduvalt hääletamisele, vaid loetakse kõigis eelnõuosades juba vastuvõetud redaktsiooniliseks paranduseks.

§ 94. Kui aruandja ühineb paranduse või täiendusega, siis ei panda seda parandust eraldi hääletamisele, vaid hääletamisele tuleb terve ettepanek muudetud kujul, kui juhataja sellekohase küsimuse peale mõni liige ei nõua lahushääletamist, vastasel korral hääletatakse parandus § 93 korras.