Rahvuskogu kokkukutsumiseks rahvahääletamise seadus.
Antud Riigivanema poolt dekreedina 8. jaanuaril 1936.
1. peatükk.
Üldeeskiri.
§ 1. Käesolev seadus kohaldatakse Rahvuskogu kokkukutsumiseks Riigivanema poolt algatatud rahvahääletamise toimetamisele.
2. peatükk.
Rahvahääletamise ringkonnad ja jaoskonnad.
§ 2. Rahvahääletamiseks moodustab Eesti neliteistkümmend valimisringkonda, mis häälte äraandmiseks jagatakse jaoskondadesse.
Iseseisva valimisringkonna moodustavad:
1) Tallinna, Tartu ja Narva linnad nende administratiiv-piires;
2) iga maakond ühes selle administratiiv-piiridesse kuuluvate linnadega, välja arvatud linnad, mis moodustavad iseseisva valimisringkonna.
§ 3. Jaoskonnad määrab rahvahääletamise peakomitee nii, et ükski hääletaja ei asuks hääletamisruumist eemal võimalikult üle viie kilomeetri.
Kaitseväelased hääletavad koos kõigi teiste kodanikega; kui nad alaliselt elavad kaitseväeosadele määratud ruumes, siis vastava väeosa asukohale kõige lähemas jaoskonnas, vastasel korral aga oma elukoha asukoha jaoskonnas.
3. peatükk.
Hääleõigus.
§ 4. Rahvahääletamisel on igal hääleõiguslikul kodanikul üks hääl.
§ 5. Hääleõigusest jäävad ilma kodanikud:
1) kes seadusjõusse astunud kohtuotsusega on mõistetud:
a) sunnitööle, - kümne aasta jooksul pärast karistuse kandmise
