Lehekülg:Rahvuskogu kokkukutsumiseks rahvahääletamise seadus 1936.djvu/5

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

tähtajaks.

§ 18. Alalistesse hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjadesse kantakse need kodanikud, kes nimekirjade täiendamise ja parandamise ajaks asunud elama vastavasse hääletamisjaoskonda, paigutatud vastavasse kaitseväeossa või saanud hääleõiguslikuks.

Alalistest nimekirjadest kustutatakse kodanikud, kes lahkunud nimekirjade täiendamise ja parandamise ajaks hääletamisjaoskonnast või vastavast kaitseväeosast või kaotanud hääleõiguse.

Keegi ei või olla nimekirjas rohkem kui ühes jaoskonnas.

§ 19. Nimekirja tähendatakse hääleõigusliku kodaniku perekonnanimi ja nimi, vanus ja elukoht. Nimekiri koostatakse tähestiku järjekorras perekonnanime järgi.

§ 20. Nimekirjad pannakse välja järgmisel päeval pärast nende parandamise ja täiendamise tähtaja lõppu linna-, alevi- või vallavalitsuse või vastava kaitseväeosa staabi ruumes üldiseks järelevaatamiseks.

§ 21. Iga hääleõiguslik kodanik võib esitada kaebusi nimekirjas leiduvate eksimuste ja puuduste kohta nimekirja koostavale asutusele. Viimane on kohustatud kaebused läbi vaatama seitsme päeva jooksul ja need rahuldama, kui need põhjendatud, vastasel korral aga ühes oma seletusega saatma ringkonnakomiteele, kes hiljemalt seitsme päeva jooksul teeb lõpliku otsuse.

§ 22. Iga hääleõiguslik kodanik, kel õigus nimekirjas olla, kuid sealt jäetud välja, on õigustatud igal ajal nõudma nimekirja koostavalt asutuselt enda viivitamata võtmist nimekirja. Hääleõigus tuleb sellisel korral tõestada dokumendiga.

Õigus nõuda rahvahääletamise ajaks nimekirja võtmist lõpeb kaks päeva enne rahvahääletamise esimest päeva.


6. peatükk.
Rahvahääletamise toimetamine.

§ 23. Rahvahääletamisele tuleva esildise tekst avaldatakse ühes Riigivanema otsusega teksti rahvahääletamisele panemise kohta ning rahvahääletamise aja äratähendamisega Riigi Teatajas hiljemalt kolmkümmend päeva enne hääletamise esimest päeva.