tuks ta liikmete ja selleks ajaks kokkutulnud kodanikkude juuresolekul. Juhataja vaatab järele, et hääletamiskastid oleksid terved ja tühjad ning et nad kõik oleksid ühe avausega, paneb kastid pitseriga kinni ja kutsub kodanikke hääli andma. Kogu hääletamise ajal on tarvilik, et komisjoni istungist võtaks osa vähemalt kaks liiget.
§ 36. Hääletamisruumes toimetatakse ainult hääletamist. Üleskutsete väljapanemine, lendlehtede ja kuulutuste jagamine, sedelite levitamine, kõnede pidamine ja üldse igasugune hääletamiseelne kihutustöö on keelatud niihästi neis majades, kus toimetatakse hääletamist, kui ka neisse majadesse viivail treppidel, läbikäikudel ja koridorides ning nende välistel sissekäigukohtadel.
Jaoskonnakomisjoni juhataja valvab selle järele, et hääletamisruumes kogu hääletamise ajal hoitaks täielik kord, ja kõrvaldab viivitamata selle rikkujad.
§ 37. Hääletamisruumesse ei lasta:
1) relvastatud isikuid;
2) joobnuid.
§ 38. Juhatajal on tarbekorral õigus nõuda sellekohastelt kodanlikkudelt ja kaitseväelistelt võimudelt politseiametnikkude või kaitseväeosade kohalesaatmist. Tähendatud politseiametnikud või kaitseväeosad on tegevad ainult komisjoni juhataja korraldusel.
§ 39. Korrarikkumiste puhul või juhul, kui ei painduta komisjoni või selle juhataja määruste alla, võib komisjoni juhataja hääletamisruumesse sisse tuua politseiametnikke või kaitseväeosasid.
Hääletamisruumesse ei või juhataja nõudmiseta tuua ühtki relvastatud võimu.
§ 40. Hääletamine algab Riigivanema poolt määratud ajal (§ 23) ja toimub kolme päeva jooksul, mille esimeseks päevaks on kas pühapäev, riiklik püha või puhkepäev.
Jaoskonnakomisjonid peavad olema avatud sedelite vastuvõtmiseks kahel esimesel päeval kella 9-st hommikul kuni kella 9-ni õhtul, kolmandal päeval kella 9-st hommikul kuni kella 4-ni päeval.
§ 41. Kodaniku ilmumise kohta tehakse hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirja märkus ja antakse temale tembeldatud ümbrik. Kahtluse korral on komisjonil õigus nõuda enne ümbriku andmist hääleõi-
