Pliuhkam (avab kirja, loeb). Vaata, kuramus, sooparanduse laenu tahetakse kätte! Nii järsku!
Sägi (lugedes kirjasid, üle kulmude). Paras! Käskis sind võtta. Ei tea, misukest sood sa parandasid selle laenu eest. (Sorib kirjades.) Säh, siin on sulle veel üks.
Pliuhkam (võtab kirja). Too siia! (Võtab kirja lahti ja loeb.) Tohhoo, kuramus, nüüd tahetakse maa-paranduse laenu kah kätte!
Sägi. Paras! Käskis sind võtta. Ei tea, misukest maad sa oled parandanud selle laenu eest! (Loeb oma kirja.) Oi, sa kurat — klaveri eest nõutakse raha!
Pliuhkam. Paras! Ei tea, palju sa seda klaverit oled mänginud. Maksa nüüd, nii et silm valge peas.
Sägi (avab teise kirja, loeb). Oi pärgel! Raadio eest kah on maksa!
Pliuhkam. Paras! Ei pikk ega lühike, vaid paras.
Roosi. Oh, sa armu tegu! Mes te ometi parastate teineteist — sedaviisi lasete oma Sirgasmäe koha aamri alla minna.
Pliuhkam (heidab käega). Las läheb! Las läheb! Mingu või praegu aamri alla.
Krõõt. Armas jumal, no mes sa siis piale akkad vana inime, ku su Sirgasmäe aamri alla läheb?
Pliuhkam (Krõödale). Mes? Ah mes ma siis piale akkan. — Nööri panen kaela. On läind — on läind. Siin ilmas on elatud küllalt.
Roosi. Oi, sa issand jumal! Misuke jutt! Sina, vanamees, akkad ulluks minema.
12
