Sägi (üle kulmude). Mes ta enam läheb, ta juba ongi ull.
Roosi. See kõik tuleb sest viinast ja veinist. Mes te tast põrgulisest pruulite ja kaanite sisse — näe, nüüd juba oksjoni aamer akna all. Kust te võtate selle raha? Tassitakse purjus peaga kõik siia kokku: romovonid ja kraadiod — ei tea mestarvis? Nemad kuulavad omikuni kraadiot, siis unised ja tusased — ei saa tööle ega kuhugi! Kus meil vanasti oli see klaver ja kraadio, aga näe võlga ei olnud. Võtke nüüd selga oma kraadio ja minge kerjama mööda maad!
Krõõt. No siis pian mina kah kerjama minema. Ega Sirgasmäe uus peremees mind siia jäta, ku te ära lähete.
Roosi (Kröödale). No mes sul äda — sul suur poeg.
Krõõt. Eks ta'nd ole, aga vai temalgi kerge on. Nüüd ju igal pool rasked ajad.
Sägi (lugedes viimast kirja, endamisi). Oh sa tuline kurat! Tulu- ja telefonimaks ka veel maksmata! Ei vanamees, kinnitame ruttu ära ja pistame tule otsa!
Pliuhkam. Mes asja me kinnitame ära? Kas sinu või?
Sägi (tähendades Krõõdale). Ah pia parem lõuad! (Vaatab lakke ja ohkab.) Jah, keeruliseks läheb see ilma elu!
Roosi. Te ise teete ta keeruliseks. Vaata, kas vanasti, ku me veel sõime kartulid ja silgu soolvett, kas siis —
(Eeskambrist kostab klaasikildude klirin — veinipudel puruneb.)
13
