Pliuhkam. No vaata, kos kuramus! (Publikumi poole:) No kas põle kuramus? Järve lasnud viia minu aparaadi! (Paneb käed kokku ja on täiesti lootuseta. Siis uus mõte:) Aga… aga, võib olla, et ongi niiviisi parem.
Liispet (vaatab üle ukse eeskambrisse). Põlegi enam midagi päästa — juba kõik põrandal.
Pliuhkam (naerab laialt). Paras! Põle pikk ega lühike, vaid üsna paras. Minule ei anta tilkagi suu sisse, aga puruks peksa võivad. Tohhoo pele! No mina kõik aeg mõtlesin ja mõtlesin et…
(Kõik pääle Roosi ja Kröõda jooksevad eestuppa. Sealt kuulda järgmisi hääli:)
Sägi. Näe, ongi kõik põrandal! Liispet, sa saad mu käest tappa.
Liispet. No, mes siis mina! Ta läks. Ta läks.
Roosi (Krõõdale, vaikselt). Ah suga tahtsid või nii? Ah, et kangast tahtsid üles seada või nii? Võta siis pialegi see suga — sia kangas üles. (Annab soa.) Mes meil naestel talve ajal muudki teha on. (Eeskambrist kostab jamamine.) Sia üles jah see kangas.
Krõõt (võtab soa). At-täh, perenaesekene! At-täh! (Tahab minna eeskambrisse, aga põrkab uksel kokku sulase Jüriga.) No, kust siis sina tuled, vana Jürikene? Sina, vana Sirgasmäe põline sulane?
Jüri (see Sirgasmäe sulane). Eks ma tulnd vallamajast, sialt koosolekult… sialt rahvaääletuselt… Eks me pannud kõrtsi kinni.
Krõõt. Voheh! Või kinni ääletasite?
15
