Krõõt (astudes eeskambrisse, kust ta hääl ainult kostab näitelavale). No tere kah, pererahvas! Näe, mes nad siin kõik teevad ja on! Suure pudeli ümber teised kõik nagu mesilased. No kassa näe!
Pliuhkam. Aga mis sinul, Krõõt, sellega asja on? Mine oma sauna ja istu sial. Kes sind välja ajas? Aga näe, justku ais paganal ninas, et mäel valatakse veini. Tema kah kohe platsis — suurt saamas ja jämedat jagamas.
Krõõt. Oi, kulla peremeheke, ei mina tulnud siia ühti saama ega olema, ma ainult tahtsin vanaperenaesega natuke rääkida.
Pliuhkam. Nosiis mine ja räägi — perenaene on tagatoas. Aga veini sa ei saa. Ehk oota, ma annan sulle natuke katsuda. Ega siis minagi…
Krõõt. Ega pole tarviski. (Tuleb tagakambrisse, s. o. näitelavale.) Tere kah perenaene!
Roosi. Tere, tere, Krõõdakene! No kuidas sa elad kah?
Krõõt. Tänu küsimast. Eks ma ela ikke niisamati nagu muiste ja mullugi. Jooksjas, põrguline, pureb seljas nagu kuri loom. Poiss kah ei kirjuta kroonu pialt. Ei tia, mes ta sal teeb või on. (Näidates pudelile ja klaasile.) Aga mes siis sina, perenaesekene, oled tegema akanud? Istub siin üksipääni, pudel ja klaas nina all… Kas see ongi see vein, mida eeskambris pruulitakse?
Roosi. Jah, see on seesama vein. Aga ära sa arva, et mina sellest olen piisa või tilga suhu võtnud. Siin ju nüüd muud ei olegi kui üks
6
