Mine sisu juurde

Lehekülg:Sirgasmäe Luts 1931.djvu/8

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Ei, ei, vabandage! Ega ma teile ei ütelnud. Mul siin vanamees toriseb kõrva ääres ega lase kõnelda. Jah, jah. Ah kas mina tulen? — Ei saa tulla — veini villime. Ei või vanameest omapead koju jätta — see pargib endale kõik nahka.

Pliuhkam. Vaata kus kuramus! Nüüd teotab mind terve valla rahva ees! Käi minema, Tõnis, televoni juurest!

Sägi (kuuldetorusse). Ah kes siin toas räägib? — Ikka seesama minu purjus äiakene, Saamuel Pliuhkam.

Pliuhkam (sülgab vihaselt). Oi, sa tõbras! Käi minema televoni juurest!

Sägi. Noo-jah, kui aega saan, küllap siis ehk tulen. See vast na' rohkem vist naiste asi… Nojah — nägemiseni! (Riputab kuuldetoru kohale, kõlistab ära.)

Pliuhkam. No, ütle, Tõnis, kudas sa tohid mind nii laimata! Mes sul arus on?

Sägi. Kudas ma laimasin! Ma rääkisin sula tõtt.

Pliuhkam. Oi sa pialuu!

Sägi (Roosile ja Krõöõdale). No minge naised ja pange nüüd maksma oma kohalik keeluseadus nagu Tudulinna rahvas tegid. Vallamajas on rahvaääletus… võite kinni panna meie kõrtsi ja kõik. Aktsiisivalitsusel pole siin mingit ütlemist — kõik jääb vallarahva teha: kas tahab kõrtsi või ei taha.

Roosi. Arvad et mul veel ääletamas käimata. Olin ommuku kõige esimene.

Krõõt. Oi Jessuke! Või kõrtsi ääletavad kinni. Ja mina ei teadnudki.


8