Lehekülg:Tõde ja õigus III Tammsaare 1931.djvu/179

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

läbi. Ja mõelge ometi, kui kaugel laskmisepaigast! Tähendab, mõned soldatid pidid käsuvastaselt üle laskma, kui rahvas langes kummuli maha. Nad ei tahtnud tappa neid, keda nägid, ja nõnda tapsid selle, keda ei näinud. Nad ei tahtnud tappa süüdlasi, kes olid turul kobaras koos, ja nõnda suri süütu. On see üleüldse võimalik? Mis ütleb armas jumal selle kohta?“

Aga Indrek ei teadnud, mis ütleb armas jumal selle kohta, kui süüdlaste asemel tapetakse süütuid. Indrek ei teadnud isegi seda, milles seisis rahvahulga süü seal turuplatsil keset linna, kui tema peale lasti nõnda, et ohvreid leidus ka teises linnaservas. Indrek ei teadnud midagi. Aga ta oleks tahtnud nii mõndagi teada ja oleks seda küsinud kas või armsalt jumalalt endalt, kui ta teda kusagil oleks kohanud. Jah, imelik, vana Mauruse juures oli ta arvanud, et ta on lõpetanud arved jumalaga ning et asi oleks päris kindel, oli Maurus talle andnud viis rubla teerahaks vana eesti jumala vastu minemiseks — viis vene paberrubla! Kuid nüüd oli Indrekul mõnikord selline naljakas tundmus, et mis siis, kui see vanajumal, kelle sa hiljuti maha nottisid, tuleb sulle kusagil tänavanurgal pimedas vastu ja vaatab sulle vaikselt nõnda otsa, et sa kogu kehast võpatad? Kui see peaks tulevikus millalgi tõepoolest juhtuma, siis võtab Indrek tal tingimata hõlmast kinni ja küsib temalt, miks tapetakse süütuid, kuna süüdlastel ei kõverdata juuksekarvagi?

Ühe asja oli jumal ometi korraldanud hästi ja õiglaselt: ta oli saatnud härra Bõstrõile kiire ja valuta surma. Kogu tema näoilme puusärgis lamades oli nii harilikult rahulik, peaaegu heasüdamlikult naeratav. Vististi oli ta mõelnud häid mõtteid sel silmapilgul, kus surmav kuul tabas tema südant, ja nende heade mõtetega ta surigi. Ta oli kukkunud küljeli, nagu oleks ta heitnud magama, ja juuresolev kordnik, kes seda kukkumist näinud, tõendanud pärast, et nagu ta kukkunud, nõnda ta ka jäänud: kõik ihuliikmed paigal, ainult parema käe sõrmed nagu tuksatanud korraks, sedagi vist sellepärast, et sealt langenud raamatutega täidetud kirjamapp kividele. Jah, tänavalt koristatud laip surnu-

179