Lehekülg:Tõde ja õigus III Tammsaare 1931.djvu/214

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

„Kuulge, see on ju võimata!“ hüüdis Indrek. „Kes siis annaks avalikult teada, et sel ja sel päeval peavad need ja need mehed ning naised, isegi ühes väikeste lastega, ilmuma turule ja et seal algab siis nende mahalaskmine, nagu see oli nüüd? See oleks muidugi ausam, võib-olla inimlikumgi, aga…“

„Selle mõtte peale mina ei tulnd, et nõnda võiks olla ausam ja inimlikum,“ rääkis Kristi vahele. „Aga tõepoolest, sest siis võiks ennast ette valmistada, kas või issameiet lugeda, kui tahad. Aga muidu on see kõik teie arvates täiesti võimata, mis?“

„Täiesti,“ kinnitas Indrek.

„Issand, kui hea meel mul on, kui rõõmus ma olen!“ hüüdis Kristi ja tahtis selili pöörduda, et lakke vahtida, kuid asetas enda aietades uuesti küljeli, enne kui rääkis edasi: „Mäletate, mis te mulle kord ütlesite? Et teie võite kõik mõelda, ka seda, mis võimata. Nüüd näete, ka mina võin juba seda mõelda, mis täiesti võimata. Tean, et seda pole kusagil olemas, pole olnd ega tulegi, aga ikkagi mõtlen, nagu oleks kõik päris tõsi. Ja teate, nõnda on hirmus hea mõelda. Sest kujutlege ometi: kui niisuke asi oleks tõesti võimalik, et inimene teaks, et inimesele öeldaks mitu päeva ette, et tuleval pühapäeval lähed ühes teistega sinna — ütleme, et see oleks nõnda jumalast seatud — lähed sinna ja teised ka — sest ka neid on jumal määranud — ning seal algab siis laskmine, kas ei oleks elu siis palju huvitavam? Minu meelest küll, sest siis ma saaks tõsiselt hirmu tunda ja sellest hirmsast asjast tublisti mõelda, aga nõnda, nagu nüüd, pole kogu seda asja peaaegu olemaski. Sest kuidas ma kõik need päevad olen mõelnd ja meelde tuletand, aga ikka näib mulle, et ma ei tunnudki seal õieti hirmu ega valu. Ainult see on mul meeles, et kui teie tahtsite ära minna ja minu sinna jätta, siis hakkas mul küll kole hirm, seda ma tundsin ja ka mäletan, muud mitte. Nii et sellest laskmisest polnud mul hirmu mõttes kuigi suurt kasu. Aga oleks ma ette teadnud, mis tuleb, siis oleks olnud hoopis teine asi, siis oleksin teisiti kartnud ja ka teisiti valu tundnud, seda tean ma kindlasti. Olen seda edasi-ta-

214