mitte poliitika. Haridus arvab, et tapmise pärast, aga kui on poliitika, siis tänatakse tapjaid, nii et tähendab maladets, karassoo, muud midagi. Sellepärast siis, noorhärra, kui on haridus, siis viige oma punane lipp kus tahate, aga kui on poliitika, siis tõmmake ta landstoale ja kuberner lendab, sest saksad ei taha, et punane lipp oleks nende pea kohal. Eks ole nõnda?“
„Nojah, ega nad nüüd seda küll ei taha,“ oli Indrek nõus.
„No näete!“ kiitis nüüd Vesiroos võidurõõmsalt. „Kui ometi need haritud inimesed, kes seda revoluutsioni teevad ja neid mässuasju ajavad, ka sellest õieti aru saaksid, nii et hakkaksid ometi kord õigest otsast peale. Teate, mis mina teile, noorhärra, ütlen,“ rääkis poodnik vaikselt ja saladuslikult, laskudes letile oma suure kõhuga, nii et see vajus laiali ja andis kogu kehale täispuhutud konna kuju enne talvise une algust, „meie poliitika on suur s…, muud midagi. Mis on majandus? Mõisnik on meie majandus. Mis on aade? Saks on meie aade. Aga milleks siis see majandus ja aated? Parem juba lihtsalt kohe välja, nii et iga matski mõistaks: meie poliitika on mõisnik ja saks. Eks ole nõnda? Ja nagu praegugi: milleks see kuberner ja võmm, milleks neid poigodeerida? Võmmile pista rubla pihku ja saada uksest välja, aga pista kümme pihku, siis on ta tumm ja kurt ning pime veel peale kauba. Aga eks katsu saksale midagi pihku pista. Sellepärast, teate, peab nendega hoopis teisest otsast peale hakkama, hoopis teisest. Nelja silma all eneste vahel öeldud,“ kaupmees vajus letil veel laiemaks ja tema hääl muutus sootuks vaikseks ja saladuslikuks, „nemad tulid ja võtsid meilt, meie lähme ja võtame nüüd neilt — võtame oma tagasi, muud midagi. Nemad tõid meile ristiusu, meie viime neile punase lipu, nii et oleme täiesti tasa. Vorst vorsti vastu, eks! Seda ütlesin ma ka „Rahva Sõbra“ peatoimetajale, sest mina räägin ainult tema endaga, poisikestega mina asju ei aja. Aga tema ütles, et nüüd on teine aeg, nüüd on haridus ja kulduura. Aga ma küsin kas või Jeesuselt Kristuselt endalt, mis haridus ja kulduura see on, kui mõisnik istub alles ülal
