Lehekülg:Tõde ja õigus III Tammsaare 1931.djvu/58

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

pead elada. Kas siin on ka takistuseks Venemaa riiklik kord? Keelab politsei ja sandarmivalitsus mind vabaks laskmast? Keelab ta teisi vanemaid? Ei ju keela! Aga vanemad valvavad ilma politseita, ilma nuhkideta. Tähendab — politsei on neil enestel veres, on veres ja jääbki sinna, nii et meil, noortel, kes me nõuame vabadust, polegi muud teed kui salaja, kui põranda alla. Ka vanemate eest, sest nemad on meie kõige lähem politsei, kes peab vanast kinni. Emast saan veel aru, sest tema käib palvemajas, aga isa! Ta on ju ise peaaegu põrandaalune! Ka ema, kui õieti öelda, sest pooled korrad käib ta isa salaja. Minagi ei tea igakord. Võtab aga mõne riidetüki kaasa, et läheb seda ära viima, aga ei lähe ühti, palvetundi läheb. Nõnda ta on ju põrandaalune.“

Nii et Kristi südametunnistus ei teinud talle mingeid etteheiteid, kui ta käis salaja. Kõik käivad salaja, kõik. Elu ongi niisukene, et peab olema salaja, sest muidu pole elusaladust. Ennem heitis ta vanemaile ette, miks need ei saanud temast aru ja sundisid teda salaja käima, sundisid maast madalast valetama ja petma. Tema, Kristi, saavat oma vanematest aru, aga miks ei saa vanemad temast aru? Kõik tulevat arusaamise puudusest: vanad jäävad ajast maha. Igal pool, kinnitas Kristi, ainult juutide juures mitte, seal minevat vanad noortega ja ajaga kaasas. Indrek näeb seda kord ise, kui lähevad nende juurde koosolekule. Sellepärast on juutide päralt tulevik.

Nõnda arvas Kristi ja tema teadis, mis ta pidi arvama, sest ta oli juba pool aastat hiilinud keelatud koosolekuile ja raske oleks olnud tal ehk endalgi öelda, mis tõmbas teda tõelikult rohkem, kas keeld, need koosolekud või see hiilimine. Igatahes viimasele ta pani erilist rõhku juba esimesel korral, kui nad läksid Indrekuga kahekesi. Nad tegid mingisuguseid asjatuid ringe, läksid kusagilt hooviväravast sisse, üle hoovi ja teisest väravast välja, kust pääsesid uuele tänavale. Siis läksid nad veel kuhugi majja, ronisid seal teisele korrale, vahtisid petrooleumilambikese hämarikus uksesilte, tulid sealt alla, nagu poleks nad otsitavat leidnud, läksid

58