Lehekülg:Tõde ja õigus III Tammsaare 1931.djvu/7

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Indrek astus väravast sisse, sest tuba oli saada hoovipealses majas. Juba mitut oli ta täna vaatamas käinud, aga kaup polnud ikka sel või teisel põhjusel sobinud. Ta oli tänavail edasitagasi lonkimisest juba tüdinud ja otsustas sellepärast esimese pakutava ulualuse vastu võtta, kui task ja muud olud vähegi lubavad.

Korter 7 oli teisel korral ja uksel kohmakalt joonistatud saabas. Tähendab — kingsepp, aina taob, aina klopib, olgu hommiku vara või õhtu hilja. Aga ükskõik, Indrek koputas siiski uksele. Avama tuli suurekasvuline, tüse, pisut nagu käherduvate valgete juustega aastat kolmkümmend viis, nelikümmend vana mees, kelles polnud midagi muud iseäralikku, kui et ta oli kingsepaks nagu liig suur ja et ta silmad olid suure pea ja koguka keha tarvis liig väiksed, liig kulmude alla varju pugenud, kus nad hiilgasid kilavalt, peaaegu vesiselt, nagu kipuksid neisse aina pisarad, mida peletavad laud sagedase ja kelmikalt kavala pilgutamisega. Veel hiljemgi Indrek mõtles nende silmade avaldatud esimese mulje üle järele ja kunagi ei kahelnud ta, et juba ainult nende pärast poleks ta tahtnud siin läheduses elada. Aga kui tuba näitama ilmus naine, kes kasvult pikavõitu, oludele lahkuminevalt kitsaste õlgade ja puusadega, näolt haruldaselt puhta nahaga, nagu ei kuulukski ta siia majja, tegumoelt lahke ja jutukas, nii et Indrek sai varsti teada, perekonnas on veel kooliskäiv tütar, kes praegu maal sugulaste juures, siis unustas ta mehe silmade mulje ja oli valmis siia asuma, sest muu seas mõtles ta endamisi, et tütar peab olema tingimata emasse, samasuguste siniste silmadega ja pruunikate juustega, sama lahke ja jutukas, ainult hambad on tal terved suus, terved ja valged, kui ta naerab.

„Näete,“ seletas naine, „selle kapi taga on uks, kust pääseb koridori, nii et meie toast pole ju tarvis läbi käiagi. Kui soovite, tõstame selle kapi vaheukse ette ja nõnda on teil täiesti oma ette tuba eraldi sissekäiguga: tulete, millal tahate, ja lähete, kui süda kutsub. Ja teie juures võivad käia, kes iganes soovib, nemad ei sega meid ja meie ei sega neid, olgu nad meeste- või naisterahvad.“

7