ongi ilma häda, et siin on nii vähe eeskujulikku, aga õige kasvatus eeskujus ongi. Ei milleski muus! Aga ütelge nüüd ise, mis eeskuju mina teile olen, kui ma räägin purjus peaga teile maailma suurimast luuletajast. Või mis peab teist, armsad lapsed, saama, kui teil on minusugune õpetajaks? Ainuke õnn, et olete siin enamasti vanemad ja targemad kui teistes koolides. See on teie ainuke õnn! Teie taipate ehk juba, et ka õpetaja on ainult patune inimene, kes tahab süüa, ja juua, peaasi juua, sest janusse sureb inimene enne kui nälga. Aga milleks kõlbab minusugune? Ei millekski! Ainult teisi võin ma veel õpetada ja nõnda omale ülalpidamist teenida. Kuid niisuguse müraga, nagu täna, kaotan ma varsti oma tunnid, sest härra Maurus saadab mu minema. Teie, armsad lapsed, arvate muidugi, et see oleks väga õige, aga mina ütlen teile: see pole mitte õige. Sest ma joon juba ammugi, jõin juba enne kui siia tulin, ja härra Maurus teadis seda. Aga miks ta võttis mu omale õpetajaks? Lapsed, miks? Ja kui ta on minuga tänini kannatanud, miks ta siis ei või edasi kannatada. Teiegi, armsad lapsed, kas te ei tahaks minuga edasi kannatada, kui ma teile luban, kui ma pühalikult tõotan surematu luuletaja Puškini püha nime juures, et tänasest päevast peale tahan ma end parandada. Ja kui ma peaksin uuesti eksima, siis tuletage mulle mu püha vannet meelde ja mina tahan teie sõna järele teha. Ja küll teie näete, armsad lapsed, minust saab veel vanas eas asja, kui teie hakkate mind kasvatama. Üldse, teate, talitatakse kodu kui ka koolis vastuoksa: vanemad ei peaks lapsi ja õpetajad õpilasi kasvatama, vaid lapsed vanemaid ja õpilased õpetajaid, sest vanemad ja õpetajad on ometi rohkem rikutud kui lapsed ja õpilased. Eks ole nii? Seda mõtleski Kristus, kui ta ütles: Laske lapsukesed minu juurde tulla. Ütles ta: laske vanemad? ei, vaid: laske lapsukesed. Mõistate? Nii et teie ise, armsad lapsed, peate omale õpetajad kasvatama, peate neile eeskujuks olema, küllap siis asi peagi paraneb. Teie, noorte, päralt on maailm ja tema tulevik, ja kui teie ei taha, et
265
