Lehekülg:Tõde ja õigus II Tammsaare 1929.djvu/426

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

nii et meie, eestlased, ei kuulu enam muulaste sekka, vaid oleme täieõiguselised kodanikud.

Seda kõike härra Maurus ütles ükskõikselt ja loiult, nagu ei avaldaks ka tema oma subjektiivseid tõdesid, vaid ainult objektiivseid, mida tunnevad kõik. Ometi arvas kõrgemate klasside vene keele õpetaja Uspenski tarviliseks härra Mauruse kõne suhtes iseenda kui ka oma kaaslaste eest tähendada, et nemad pole oma ülesandest mitte nõnda aru saanud, nagu härra Maurus näib arvavat.

„Minu pühim ja otsekohesem ülesanne on olnud ei midagi muud, mu noored sõbrad,“ pöördus Uspenski õpilaste poole, „kui kasvatada teis inimest, kes armastaks inimsoo kõrgeid voorusi ja mõistaks seda ilu, mis peitub meie surematute vaimuhiiglaste teostes. Et minu ja minu kaaslaste töö selles sihis on vilja kandnud, tõendab tänane õhtu, kus õpetajad oma õpilaste külalisteks. Eriti pean oma kohuseks toonitada, et minu töö on siin kergem olnud, kui nii mõneski teises asutises. Selle eest võlgneme kõik tänu härra Maurusele, kes on osanud luua soodsad tingimused, aga ka õpilastele, kes on niihästi aastatelt kui ka arenemiselt teisest kaliibrist kui harilikkudes õppeasutistes. Uskuge, mu noored sõbrad, teie juures olen ma nii sagedasti leidnud võimalust puhata sellest väsimusest ja tülpimusest, mis valdab iga õpetajat pikkade aastate jooksul, sest teiega olen ma võinud rääkida kui mees mehega, inimene inimesega, kuna muidu on tegemist ainult lastega. Kui teie, mu õpilased, võiksite kanda minu mälestust samasuguse rõõmuga nagu mina teie oma, siis tõstaksin ma liigutatult oma klaasi härra Mauruse auks ja terviseks, kes on osanud luua õppeasutise minu kui ka nii mõnegi teise meelelahutuseks meie väsitavas ja vastutusrikkas töös.“

Uspenski kõnele järgnes, võib öelda, otseteed kõnede sadu, aga nad kõik peeti rohkem moe pärast kui sisemise tule sütitatuna. Vellemaa ja teised õpilased ootasid kärsitusega, millal küll üldine kõnekõma ja õhetavad näod annavad mõista, et on saabunud tõdede

426