Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
Seda kõike kuuldes oli Indreku esimeseks ja viimseks mõtteks:
„Tähendab, ei aita ka integraalid ja differentsiaalid, ei aita ülepea miski.“
Omal kiskus suu mingisugusele valusale ja kohtlasele naeratusele, millest oli raske mõista, valmistas see tõsiasi talle rõõmu või oli ta viimseks saatuselöögiks.
532
