lekski see enam minu käsi, vaid kellegi teise oma, kes lamab ühes minuga või minus, nii et kui keegi mõtleb mind puudutada, siis puudutab ta tingimata seda teist, kes on nüüd alati minuga või minus. Ja ma mõtlesin: seal see Kristuse silmadega doktorihärra nüüd istub ja räägib selle teisega armastusest, aga alles paar päeva tagasi jutustas ta minule oma igavesest igatsusest. Jah, minuga rääkis ta igatsusest. Aga see on hea, et ta minuga ei räägi armastusest, vaid selle teisega, sest nõnda võin ma rahulikult lamada ja mul pole vaja teda kuulata. Las kuulab see teine, kes on juba minuga. Muidugi, doktorihärra seda teist veel ei näe, tema näeb ainult mind. Seda teist ei võigi näha, teda võib ainult tunda. Inimese varju võib näha, seda teist mitte; tema on peenem, tema on veel õilsam kui inimese vari — sellepärast ei näe teda. Tuleb aeg, kus nad teda näevad, aga siis on minul juba käed risti rinnal.
…Juba mõnda päeva ei julge ma enam oma käsi rinnale panna, aga hiljuti alles julgesin, sest siis mul ei tulnud meeldegi, et käsi pole sünnis sinna panna. Sellele mõttele tulin alles täna ja nimelt nõnda: panin mõlemad käed juhuslikult rinnale ja lasksin nad seal natuke aega olla. Aga siis hakkas raske hingata ja ma mõtlesin käed rinnalt ära võtta. Parema võtsingi, aga kui mõtlesin ka pahema võtta, siis tundsin äkki, et ei viitsi, ei suuda. Ja nõnda jäigi ta rinnale. Ükskõik — mõtlesin ma viimaks alistunult — pisut varem või hiljem, aga sinna ta läheb niikuinii. Seal see pahem käsi siis seisiski. Rõhus küll raskesti rinda, sest mu rind on ju üsna nõrgaks jäänud — seda peate meeles pidama. Ja teate, kui kaua see käsi seal lamas ja rinda rõhus? Kuni tuli Dr. R., see meie asutise jumal, ja ta sealt ära võttis, sest ta tahtis teda silitada, kui ta rääkis armastusest. Ja siis ütlesin ma endale: hea küll, täna tuli Dr. R. ja võttis selle käe sealt, aga mis siis, kui tema poleks tulnud? Mis oleks siis sündinud? Kui kauaks see käsi oleks sinna jäänud? Kas ma oleksin võinud ümmardaja kutsuda ja temale öelda: Olge hea, võtke see käsi rinnalt, ta on nii hirmus raske? Võin ma seda?
