Lehekülg:Tõde ja õigus IV Tammsaare 1932.djvu/204

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

mis isa kaotanud, ning siis oleks ehk ka kõik muu tulemata jäänud.“

„Siis oleksid sa emalt veel rohkem võtnud kui nüüd,“ tähendas Indrek.

„Issand, kuidas sa kõik tead!“ hakkas Karin otse puhtast südamest naerma, nagu oleks Indrekul õnnestunud mõni ilus nali. „Aga sa eksid siiski,“ jätkas ta, „sest need summad üksi oleksid olnud liiga väikesed ja pealegi ei tarvitanudki ma neid äriajamiseks, vähemalt kõiki mitte. Sellepärast jääb ikkagi peaasjaks see sinu summa, sest see oli see kurjajuur, millest võrsus kõik. Aga isegi see pole päris peaasi, kui asja peale õieti vaadata, sest mõtle ometi, mis pärast selgus — kujuta omale ette, suudad sa seda mõelda või uskuda: Paralepal polnudki…“

„Paluksin ilma selle nimeta,“ lausus Indrek asjalikult vahele.

„Hea küll, kui soovid,“ vastas Karin. „Nime asemel lihtsalt tema, nii et kui ütlen tema, siis sa tead, et see ongi tema. Nõnda siis, kujuta endale ette: temal, mõistad, temal polnudki mingit äri. Lihtsalt polnud mitte midagi. Ta pistis raha oma tasku ja maksis mulle sellestsamast rahast need summad, mis pidid olema protsendid või tulud mingisugustelt ärioperatsioonidelt mustal börsil või jumal teab kus, millest ma õieti aru ei saanud. Sest tema ütles, et igal äril on oma saladused, sellepärast ei võivat tema rohkem öelda kui ta öelnud. Muidugi, niipea kui ma sellest teada sain, oli kõigel lõpp, aga jalamaid, sest, sa tead, mina endaga mängida ei lase, kui inimesed mõtlevad pettusega minu juures kuhugi jõuda.“

„Nii et sellega lõppeski?“ küsis Indrek nagu hinge tagasi tõmmates.

„Ah jumal, küll oled sa rumal!“ hüüdis Karin. „Muidugi, et sellega lõppes, aga enne oli juba kõik olnud, sest milleks ma siis muidu sulle seda seletan. Aga see polnud ju ainuke pettus, sest oleks ainult see, siis muidugi olekski ehk ainult sellega lõppenud. Kuid oli veel midagi, mis on ka tingimata pettus, tingimata,

204