Lehekülg:Tõde ja õigus IV Tammsaare 1932.djvu/356

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

on ju ümmargune. Jajah, kõik on siin-ilmas ümmargune — maa, kuu, päike ja taevatähed, isegi taevas.

Sel silmapilgul Karin avas välisukse ja astus sisse, Indrek polnud põrmugi märganud, millal ta tuli trepist üles. Aga selle eest kuulatas ta nüüd iga tema liigutust, jalaastumist, riiete kahinat, hingust, seisatust, eriti viimast, sest siis pidi Karin mõtlema, aru pidama. Mida või kellest ta mõtles? Sellest, kes saatis ta koju ja kellega ta seisis terve igaviku all kojas? Mis nad seal tegid, millest nad rääkisid? Temast, Indrekust? Lollus! Naine ei räägi kunagi omast mehest, ammugi mitte teisele mehele, või kuigi, siis naeruks ja pilkeks. Just nõnda — naeruks ja pilkeks! Olgu, nüüd on see peaaegu ükskõik, mis ta temast räägib või mõtleb.

Karin läks esikust ära, vististi magamistuppa ja Indrek pööras teise külje. Ta katsus uuesti uinuda, aga uni ei tulnud ja kuigi viimaks tuli, siis ühes igasuguste võimatute nägemustega, mis väsitasid rohkem kui valvamine. Talle ilmus kaks korda mingisugune inetu, suur ja must ning kondine käsi, mis ajas oma konksus sõrmed nagu kulliküüned laiali ja ähvardas temal, Indrekul, haarata randmest kinni. Korraks õnnestuski see tal, ja siis oli Indrekul tundmus, nagu kägistaks keegi teda kõrist.

Virgudes Indrek katsus mõista, millest või kust see nägemus, ja lõpuks meenus talle pilt, mida ta näinud punaseil päevil, siis kui ta ise katsus olla maksku mis maksab punane, nähes selles kõigi inimlikkude vooruste panti. Jah, siis oli ta pildil näinud kondist ja lihaselist kätt, mis tõusis kohutavas jõus ja suuruses üle kõrgete vabrikuhoonete, isegi üle tossavate vabrikukorstnate vastu tontlikku taevast, tõmbudes seal ähvardavalt rusikasse, nagu tahaks ta kogu selle suitseva ja tahmase kivirägu rabada pihuks ja põrmuks. Kahtlemata oli tema nägemus sealt pärit. Aga miks ilmus ta temale just täna ja miks esimest korda alles nii kaua aja pärast? Ja miks polnud see käsi rusikas, nagu pildil nähtud, ja miks meenutasid need konksus sõrmed nüüd ennem mõne vana eide kui vabrikutöölise omi?

Indrek tõusis asemelt ja laskis köögis kraani all

356