küsimuse juhuse hooleks? Sest Meleskiga kõrvu istuda kas või paradiisiski pidi ju ometi tähendama mängu elu ja surma peale. Aga mis siis mina ja lapsed sulle oleme, kui sa mõne Meleski pärast mängid elu ja surmaga — Meleski pärast, kes pole sulle muud kui ainult koolivend? Mis sa mulle ütleksid, kui mina mõtleks täie teadmisega ennast minna tapma mõne kooliõe pärast? Sa nimetaks mind kohe nõdrameelseks. Sa sõimaks mind lihtsalt idioodiks! Aga mis siis oled nüüd sina ise? Seep see on, et sina pole mingi idioot, vaid sina teed kõik täie teadmisega ja kavakindlalt. Sina talitad täiesti ettekavatsetult. Sina otsid surma ja sellepärast pole sa nõdrameelne ega idioot. Idioodid surevad loomulikult, jäävad auto või trammi alla, aga sina ei jää. Sina tahad mind sinna ajada, et minust lahti saada, sest ma olen sul teel tüliks. Ma olen kellegil nooremal teel tüliks, kes on alles neitsi, sellepärast tahadki mind hullumajja saata…“
„Miks ei hakka sa kirjanikuks,“ ütles Indrek vahele, „sul oleks oma eluülesanne ja see rahuldaks sind. Kui minul oleks selline luulelend, ma vahetaks ta ammugi rahaks ümber.“
„Pilka aga, pilka, küll sa oma palga saad!“ hüüdis Karin ähvardavalt.
„Usu, et mõtlen tõsiselt,“ kinnitas Indrek.
„Noh, kui mõtled tõsiselt siis teed seda ainult selleks, et minu mõtteid segi ajada, sest selles oled sa meister. Kõik mehed on selles meistrid. Omal alles piimahabe suus, aga juba oskab naise mõtteid segi ajada. Aga mina pole enam nii rumal, sest mina pole enam mõni neitsi, nendega võid minna katsuda õnne, kui tahad mõtteid segada. Sinul on ainukene eesmärk — minust lahti saada, olgu nii või teisiti. Ja ära karda, küll sa juba saad. Köögertali juubelil voolas juba minu pärast veri ja küllap voolab veelgi. Sest ega see sellega jää, seda ütlevad kõik. Ära tee ühti nii imestunud silmi, see pole sinusugusele mehele mingi uudis, kes jätab oma naise ilma hooleks. Aga härra Itamgi ütles, et mind ei tohi ilma hooleks jätta, mind ei tohi üksinda kodust välja lasta. Aga mis teed sina? Sina
