raamatuna, sest iseraamatuna on prantslased peale eestlaste tõesti esimestena Tõllu muistendi maailma saatnud; muidu on aga sakslased, nagu juba nimetatud, mitmes teoses Tõllu kohta üht ja teist kirjutanud.
M. Kampmann võtab oma „Eesti kirjanduse peajoontes“ I 1912 (lk. 90—98) Tõllu loo harutusele. Peaasjalikult pakub ta P. Süda teateid, kusjuures ta M. Körberi eeskujul näikse seda hiidu ajalooliseks isikuks pidavat. Peale selle tutvustab ta M. Lipu avaldatud mõtetega, ühtlasi muidki Tõllu kohta käivaid artikleid mainides.
M. Kampmann on muidugi mitmel puhul Tõllu muistendit käsitelnud. Kõige esmalt avaldas ta „Olevikus“ 1889 nr. 20 lugulaulu „Suur Tõll“, mille ta hiljemini oma luuletuste kogusse „Kandle hääled“ 1896, lk. 67—69, võttis. Sama luuletus leidis aset M. Kampmanni „Eesti lugemikus“ II, 9. trükk 1924, lk. 120—121. „Seto lugõmikus“ 1922 lk. 92—93 leidub see luuletus setu murrakus.
M. Kampmanni „Eesti lugemik“ III, 8. trükk 1926, lk. 140—146, leidub „Saarlaste Suur-Tõlli lugu“, Süda ja Körberi teadete najal valmistatud kirjutis.
M. Kampmanni „Eesti muinasjutud“, 2. trükk 1926, lk. 201—206, „Saarlaste Suur-Tõlli lugu“, käib eelmise teose kirjutisega täiesti ühte.
V. Tammani ja A. Rulli „Huvitaja“ III, 1924, lk. 178—181, tutvustab P. Süda andmete järele kokkuseatud kirjutisega „Suur Tõll“.
„Eesti Kirjanduses“ 1926, lk. 40—44, avaldasin artikli „Peata Tõll“; selles artiklis tutvustasin samasuguste motiividega muude maade rahvaluules; käesolev töö käsitleb laiemalt seda ainet.
Pikemalt käsitleb V. Ridala oma „Eesti kirjanduse ajaloos koolidele“ 1924 (lk. 62—67) Tõllu lugu. Ridala loendab suurema osa Tõllu kohta käivat kirjandust, Tõllu loo sündmustikku niisama P. Süda järele avaldades. Muidu on Ridala Tõllu tegevuse hindamises ja arvustamises enam iseseisev. Trükivead segavad rohkesti Ridala ülevaadet, eriti nimedes.
Veel lühemalt kui mitmed eelmised käsitleb T. Sander „Eesti kirjanduse loo I“ Tõllu lugu. Ta jutustab Tõllu loo sündmustikku ja lükkab mõned E. Pabsti eksiarvamised Tõllu kohta ümber. Väitest: ei või ütelda, kas ta (=Tõllu muistend) korra regivärssidena rahva seas elas või kandis ta alati proosa kuju — võib nii aru saada, et Sander Tõllu loo luules esinemise endisel ajal võimalikuks peab.
10
