kui hiidu. Siiski ei kõlba Tõllu tuletus tröllist. Leiduks sõna-analoogiaid r vahelt väljalangemisest, võiksime veel kuidagi Tõllu tröllist tuletada, aga analoogiate puudumisel ei tohi säärase väitega esineda.
Seepärast vaja teist seletust.
Nimi Tõll on kristliku aja arend. Niisama kui Tõllu naine kristlikku nime kannab, kannab seda ka Tõll ise. Tõll ei ole muud kui keskajal ja vanal ajal rohkesti tarvitatud germaani nimi Tell, Till. Selle nime on eestlased Tõlluks moondanud. Ei ole ometi ainult Tõlluks moondanud, vaid niisama ka Tilliks, Tälliks, nagu see nimi veel praegu paljudes kohanimedes edasi elab, kuna teda ristinimena meie maal enam ei tarvitata.
Tõllu kõrval tarvitatakse vahel ka sõnakuju Tõllus; nii näiteks Pöides kõneldakse peaaegu ainult Tõllus (E. 50158). Harukorral äratatakse rahvajuttudes Saaremaa hiidu üles selle nimega: Tõllus, Tõllus, tõuse üles, sõda Sõrve sääres. Tavalisesti esineb ta ometi vägimehena Tõllu nime all. M. Kampmann oma „Eesti kirjandusloo peajoontes“ (lk. 90—98) käänab nime Tõll, Tõlli, kuna nimi muil enamasti Tõll, Tõllu kujul esineb.
Russwurmil esineb Tõll korra Hans Tõlluse nime all (Sagen aus Hapsal, 3), teise korra aga Pilli nime all (sealsamas, 5). Pill on tingimata Tõllu vääne, nagu varemini juba nimetatud. Keegi sakslane on Tõllu asemel Pill kuulnud ja neid teateid edasi annud. Russwurm eelistab igatahes Tõllu; Pilli nimetab ta ainult mööda minnes.
N. Sumtsov nimetab Wilhelm Telli õuna ambumise motiividest kõneldes mööda minnes Tõllugi, keda ta ometi „Telliks“ ehk „Toliks“ ristib, juurde lisades, et eestlased, karjalased ja soomlased Tõllu kivi, hauda ja lossi varemeid tunnevad (Этнографическое обозрѣніе V, 2, lk. 134). Telli nime vene keeles võib ehk nii ära seletada, et venelastel õ puudub ja nad õ asemel lihtsalt e kirjutavad. Kust Sumtsov aga Tõllu teisendi „Tol“ on võtnud, jääb hämaraks, niisama ka, kus Tõllu loss või selle varemed olemas.
Liivlaste seas kannab Tõll nime Tell, aga nimekuju Tõll ei ole, nagu dr. O. Loorits tõendab, hoopis tundmata. Liivlaste Tell tõendab omaltki poolt Tõllu nime tekkimist Telli nimest.
Tilli nimi esineb meie maa vanus dokumentides sagedasti, vahetub aga niisama sagedasti Tiloga, Tilega, isegi Teloga. Nii näiteks tunneb Urk. VI, 1420 Telo von Bre-
13
