minevikust, lk. 6). Kivi pealkiri on tingimata hilisemast ajast pärit, vist mingisuguse ümberehituse ajal sinna pandud. Eestikeelne kirjutis 1407. aastast peaks tingimata teist kuju kandma; kirjaviis tähistab aja poole pärast usupuhastust.
Kõige mõjuvamalt kõneleb Mustjala Anna kiriku ehitamise vastu kellegi hiiu poolt see asjaolu, et Taani maavalitseja proua Anna Sehestädt alles 1605. a. sinna kabeli laskis ehitada ja 1640. a. Mustjala kihelkond asutati. Enne allus Mustjala Kihelkonnale. Nime „Anna“ sai kirik asutaja Annalt (Oesel II, lk. 27). Kui Mustjala kirik hiiu tööks tunnistada, peaks see hiid veel 17. sajandil elanud olema. Lühidalt: Tõll ei või kuidagi ajaloolise isikuna küsimusse tulla.
Wilhelm Tell.
Vanemal ajal võrreldi Saare Tõllu mõnda korda Wilhelm Telliga. Eduard Pabst’i kirjutis „Der Tell bei Esten, Finnen und Lappen“ (Inland 1856 N. 33) püüab Tõllu samasust Telliga tõendada. Välja minnes lähtekohast, et Wilhelm Tell pole mingisugune ajalooline isik, vaid enam müütiline suurus, otsib E. Pabst selle suuruse jälgi Eestist, Soomest ja Lapist, arvates, et ainel ühendavaid liikmeid ei puudu, ja väites, et Tell olevat oma olemise poolest põhjamaa rahvaste seas ammu müütiline vägimehena tuntud. Iseäranis seisavad Pabsti arvates Šveitsi ja Saaremaa vägimehe nimed teineteisele lähedal. Šveitsis tunneb üks kohalik muistend 3 Telli; kuulsa vägimehe nimi on vist teiste peale üle kantud. Saaremaa tunneb Pabsti väite järele ühte Tõllu, aga sel olnud kaks ta sarnast venda.
E. Pabstil on selles suhtes õigus, et Tõll ja Tell nime poolest sugulased, ka selles suhtes, et Tõllul kaks ta sarnast venda olemas. E. Pabst eksib ometi, nagu oleks üks ainus Tõll olemas. Ei, rahvas tunneb peale Tõllu kahe venna ülepea kahte Tõllu: üks on isa, teine poeg — „noor Tõll“. Nagu vanal ajal oli viisiks, et poeg isa nime sagedasti eneselegi päris, nii on Tõllu poegki enesele nime Tõll saanud. Peajoontes erineb ometi Saare Tõll Wilhelm Tellist. Telli iseloomulikumaks jooneks on õuna ambumine poja peast.
Kirjanikkude katse Tõllu muistendit Telli omaks teha, sunnib pilku tagasi heitma Wilhelm Telli peale.
Koolis käies esimest korda ajalugu õppides tutvusin Wilhelm Telliga kui täiesti ajaloolise isikuga ja
65
