Lehekülg:Tõll ja ta sugu. Eisen 1927.djvu/77

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

maa rahvaluuleliste teadete kogu pisut hiljemini ilmus. Aastasaja lõpu poolsed korjajad ei ole ka mingisuguseid teateid Saarest leidnud Kalevipoja või vana Kalevi kohta. Ainult Kalevi nimelisi kive tuntakse — see on kõik.

Kuidas nüüd Jakobsoni teateid Saaremaa kohta seletada? Ei tahaks uskuda, et ta meelega võltsinud, asju, olemata asju jutustanud. Palju ennemini olen valmis oletama, et Jakobsoni puudulik asjatundmine või halb mälu talle vingerpussi mänginud. Ta oli Saaremaal Tõllu muistendeid, ka Kalevikivi nime kuulnud, niisama suurel maal Kalevipoja mõne loo. Üleskirjutamist edaspidise aja peale lükates läksid Tõllu ja Kalevipoja mälestused ta peas segi, seda enam, et Tõll on ju Kalevipoja paarik, ja sedaviisi tekkis niisugune Kalevi esinemine Saares, nagu seda Jakobsoni kirjutisest kuuleme, kuna tõepoolest sääraste muistendite kandjaks peale põrgusõidu jääb ikka Tõll oma perekonnaga ja venna ehk sugulase Leigriga.

Keegi Saaremaa eit väitis omal ajal, et Kalevipoeg ja Tõll sugulased olnud (E 35 564). Seda väidet ei või igatahes nii mõista, nagu oleksid mõlemat hiidu isa või ema poolt lähedad sugulussidemed ühendanud. Ei, kui Kalevipoja ja Tõllu sugulus küsimusse võib tulla, siis ainult selles mõttes, et mõlemad hiidude liiki kuuluvad, umbes sama moodi, nagu näkk ja vesihaldjas sugulased on, ei seega liha poolest, vaid tõu poolest.



Tõllu surm.

Vaenlased on Sõrvemaad muiste sagedasti teinud sõjatallermaaks. Katri rannast põgenenud vaenlased (Süda, S. Tõll, lk. 9) maanduvad Sõrves ja hävitavad maad. Tõll kihutab nad sealt minema. (Sealsamas, lk. 12.) Seni kirjanduses tundmata röövkäigust teab jutustada järgmine muistend:

„Kord tulnud Kuramaalt salk röövlid Sõrve Säärele Karuste külasse maale ja hakanud sääl rahvast riisuma ja maha tapma. Parajasti puhanud Suur Tõll kesk Sõrve maad ühes paksus metsas. Ta kuulnud Karuste poolt rahva hädakisa ja tõttand silmapilk kohale. Esiteks sasinud ta mõned röövlid karvust kinni ja viskanud versta viis meresse. Viimaks sasinud ta ühe jalust kinni ja hakkanud sellega teisi virutama. Vaenlased saanud suuremalt osalt hävitatud ja kes veel pääsnud, need putkanud ruttu paatidesse ja sõudnud minema. Tõll visanud käesoleva mehe


75