Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/10

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
10

Hilda ja Gerda. Sõime preili Marlandil suure poti-täie mett ära ja tahtsime talle tasuks natuke teatrit teha ja ette tantsida.


Juuli

Ja siis jäite kolmekesi sinna ööseks! Waene preili Marland! Tõepoolest, papa peaks Teie eest Marlandi preilile juba ammugi kosti- ja korteriraha maksma.


Juta
(naerdes)

Seda arwan isegi.


Juuli

Hea weel, et täna wäike Wene püha on —


Juta

Ja, see on päris õnn: õppimine oleks muidu kõik weel — (õlakehitus ja kentsakas lõust) — Aga ütelge mulle nüüd, kudas ta wälja näib (tähendab peaga pahema ukse poole) Huwitaw — mis?


Juuli

Kumb „ta“? Neid on ju kaks.


Juta
(kärsitult, hääle sumbutamist unustades)

Mis mul nüüd naisterahwaga asja on!


Juuli
(jälle käsi tõstes)

Kuss! Jumal hoidku! Mind pandi siin waikuse eest wastutama, wõõras proua keelas mulle kas wõi peasügamise ära, ja Teie kriiskate nagu metsas!