Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/130

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
130


Leo
(tõuseb üles ja kõnnib mõne sammu)

Sa tegid, mida sa tegemata ei wõinud jätta, mina aga —


Eewa

Kas sina mitte sedasama ei teinud?


Leo

Ei.


Eewa

Siiski! Ja sul oli õigus nõnda teha. Ma jätsin su millegist ilma, mida sul elamiseks waja oli —


Leo

Ning muretsesin seda omale mujalt — õige. Aga mäherduse hinna eest, Eewa! Millegi eest, mida mul elamiseks weel enam waja oli! See äratunne on raske. See äratunne mühas üleeila — sa aimad, mil puhul — nagu uputaw marulaene minust üle! (Sammub jälle, siis muudetud toonil)

Kui ma tihkudes minema panin nagu rumal poisike, kelle mängukanni mõnitatud — kas sa naersid mind, Eewa?


Eewa

Ei. Seks puudus mul põhjus.


Leo

Sa ei naernud? Tõsiselt, oma taewasinise rahuga, matsid mu tasahiljukesi maha?


Eewa

Ma ei matnud sind ka mitte maha.