Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/136

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
136


Leo

Siis ma kosun — siis ma terwenen! (Hakkab kerkiwal rinnal, maha wahtides ja naeratades, edasi-tagasi sammuma)

Siis kustutan selle suure inetuse hingest maha, jälkuse matan mulla alla, ja põuekull kõngeb aegamisi ära. — Uueste-sündimine puhtuses — uus elu aimamata iluduses, ja suur, õnnis rahu! (Wäikese waheaja pärast keset sammumist)

Siim materdas pinu taga suure musta ussi ära.


Eewa
(kuulatama lüües)

Mis sa ütlesid?


Leo

Rahu ootab mind siin —


Eewa

Sa tähendasid praegu weel midagi.


Leo

Ei, Eewa. (Sammub endiselt edasi, häigab paar korda otsaesisest ja pealaest üle)


Eewa
(järgneb temale imeliku salapilguga, nägu põnew-tõsine, huuled pool awatud)

Leo
(seisatab ühe maali ees)

Kelle töö see on?


Eewa
(rahulikult)

Sinu tädipoja oma.