Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/157

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
157


Waik

Teie ei mäletagi enam?


Lilli

Ei. Wanu hallitanud asju ei pea ma meeles.


Waik

Mina aga olen sunnitud seda meeles pidama: sundija on minu kamm. (Nihkub tooliga Lillile ligemale) Lubage oma käsi! (Lööb silmad weidi ringi, wõtab siis Lilli käe ja juhib seda oma juuste seest ühte armi leidma) Siin — siin — — kas pole selgeste tunda?


Lilli
(naeratades)

Seesama täpike? (Tõmmab käe tagasi)


Waik

Ohoo — see „täpike“ on poolteist tolli pikk ja nii kõrge, et kamm temasse kinni hakkab!


Lilli

Waene mees! Kes käskis Teid siis ka nii akna ligidal magada!


Waik

Taga parem! Kas Teie siis mulle ette ütlesite, et Te sel ja sel tunnil minu akna sisse wiskate! Õnn weel, et klaasikillud ja mitte kiwi ise —


Lilli

Waheajal olete loodetawaste äratundele jõudnud, et Te karistuse ära olite teeninud?