Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/208

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
208


Kaheteistkümnes herra

Aga see pole ju mitte seesama! Mõtelge, mäherdune moment meile klaaside kokkulöömiseks asja annab!


Kurg

Kaunist momenti wõib üksnes kainelt täie mõnuga maitsta!


Seitsmes herra

Mitte igaüks.


Kurg
(terawalt)

Niisugust wõin aina kahetseda!


Esimene herra
(murelikult)

Wabandage, herrased, mulle näib, et see sõnelemine meie kõrgeste austatud wäljamaa külaliste ees mitte just wäga taktitundline ei ole.


Üks wana seltskonna-tegelane
(lööb klaasi wastu ja tõuseb üles)

Aulised ja armsad lauawõõrad! Meie keskel istub täna üks suguwend, kes meile wõõrsilt kalli kingituse kaasa tõi — mitte ainult meile, kes meie piiratud arwul tema andwatele kätele praegu ligi olime, waid ka neile paljudele, kellega tema palelikult weel kokkugi pole puutunud: kogu meie rahwale, kogu meie rahwusele. Selle kingituse wäärtus on seda suurem, et ta ühte wara esitab, mille poolest meie paljukurdetud puudust kannatasime. Meile on uhkust kingi-