Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/94

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
94


Kull

Ja.


Eewa

See pole mitte wale. (Soojalt naeratades) Aga ma arwan: selle üle ei murra kunstnik, kes kunsti kunsti pärast armastab, mitte pead. Nagu peig armastatud mõrsja kaasawara üle pead ei murra.


Kull
(räpakalt)

Aga kui sa selle armastuse kätte nälga sured!


Eewa

See on hoopis teine küsimus, mille paljude teiste seas alles tulewik rahuloldawalt ära wastab. Niikaua aga peab wäike ennast ise katsuma aidata.

Kuid wanduge ometi, Kull — seks tulite ju siia!


Kull
(käsipõsekil)

Teie tuletasite mulle mu waest mõrsjat meelde — wandumise-himu läks mööda. Kas teate, et ma tema pärast jälle hulguse-kepi kätte pean wõtma, kui ma mitte oma kihelewale kaelale järele ei taha anda. (Ajab pea tagasi) Ehk näete juba eelmärkisid?


Eewa

Ei. Ja ma loodan, et ma ka iialgi järelmärkisid ei näe. — Aga mis on siis sündinud?


Kull

Ei midagi ootamatat. Ma jään peawarjust ilma ega tohi uue peale mõelda, sest ma töötan