Lehekülg:Tallinna narrid ja narrikesed. Bornhöhe 1892.djvu/41

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 41 —

surmanuhtlust karta, kui söömine kahe silmapilgutuse wahel lõpetatud ei ole.

„Sel wiisil saab wana pääkoer iga lõuna muidu süüa,“ nurises emand Trump. „Ega narrid ilma päält otsa lõppe. Teie aga,“ pööras ta ennast auulise tõsidusega töömehe naese poole, „makske homsel päewal üür ära ehk minge korterist wälja. Mul ei ole wähematgi himu, wõõraid inimesi oma kulu pääl prassida lasta.“

Ütlen siin kohe, et emand Trump rikas oli, et tal kolm maja, üks pood ja pangas 10,000 rubla puhast raha oli; ütlen weel, et emand Trump kohtu ees mitte wandega ei oleks wõinud tunnistada, et kaltsukorjajal haiget naist ega kuut wäetimat last kodu ei ole. Neist ütelustest näeb siis lugeja isegi, kui mõistliku, ettewaatliku ja kokkuhoidliku emanda ees tal auu on seista.

Emand Trump oli enne kehwa olnud; ta rohkendas oma wara selle läbi, et ta wara hommikul maanteede pääle wälja läks, talupoegade käest nende kaubawara ära ostis ja selle omalt poolt kahewõrdse hinna eest laiskadele linnaprouadele müüs, kes ise turule ei wiitsinud minna. Tema ameti-nimi oli „torgowka,“ Eesti keeli umbes: wereimeja. Emand Trump imes paksude ja laiskade werd, nii kaua kui ta ise lahja ja usin oli. Nüüd oli ta ise paks ja laisk; ta imes nüüd lahjade ja usinate, nimelt oma waese üürirahwa werd; need pidiwad oma külmade ja niiskete urgaste eest rasket hinda maksma ja maksu hiljaks jäämist perenaese orjamisega wälja lunastama. Nõnda sai emand Trump oma majatalituses odawasti läbi.

Õnnelik mees, kes seda naestesoo pärlit oma kodukanaks tohtis nimetada, oli ameti poolest kalakaup-