Lehekülg:Tammsaare, Kõrboja peremees.djvu/123

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

«Oli ikka ka, oli küll,» vastas perenaine, «aga kannatasin välja.»

«Ah nõnda on see kõik!» ütles Villu viimaks. «Nüüd mõistan, miks te pärast järve jooksite.»

«Aga te oleksite pidanud seda siis mõistma, siis oleks teil silm pähe jäänud,» ütles perenaine.

«Ei usu,» arvas Villu, «mina olen ei tea miks seda tõugu, et minu käes ja minuga kõik kudagi viltu läheb. Kuigi ma seekord oma silma oleks päästnud, küllap ma temast mujal kusagil lahti oleks saand, kas või sõjaväljal, kui mitte mujal. Silmaga oleks võind iseendastki lahti saada.»

«Teie räägite hirmsaid asju!» hüüdis perenaine, nagu hakkaks tal õudne, ja Villul oli tundmus, et perenaine nihkub temale pisut lähemale. «Te räägite oma õnnetusest kui mingisugusest saatusest, millest pole pääsmist.»

«Mina, nagu näete, pole osand oma saatusest mitte pääseda,» vastas Villu.

«Te võite seda, kui aga tahate,» ütles perenaine.

«Kudas?» küsis Villu.

«Ma ütlesin juba,» vastas perenaine.

«Ärme räägime sellest enam,» ütles Villu nagu hirmul. «Kord oli see ehk võimalik, aga siis põlnd teie Kõrboja perenaine, nüüd olete küll seda, aga mis olen nüüd mina?»

«Teie silm näeb küllalt niipalju, kui Kõrboja peremehel vaja, ja käest pole kuigi suurt lugu, sest ega Kõrboja peremehel endal ometi tarvitse heinakaartel või mujal eestegijaks olla, temal on siin parematki teha, kui ta aga tahab ja seda oskab,» rääkis perenaine.

«See on ainult nõnda rääkida,» ütles Villu.

«Kuidas nii ainult rääkida?» küsis perenaine.

«Ega siis Kõrbojale ainult peremeest vaja ole,» ütles Villu. «Peremehe ametiga saaks ma ehk toime, aga see teine…»

«Missugune teine?» päris perenaine, nagu ei mõistaks ta, mis Villu öelda tahab.

«Kõrboja perenaisele, Kõrboja preilile on ka meest vaja,» vastas Villu, «ja selleks ei kõlba ometi minusugune sant.»

«Aga kui see Kõrboja perenaine ja preili seda santi tahab,» ütles perenaine.


123