Lehekülg:Valgesoome madu 1941.djvu/19

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

provokatsioon, mürgitamine, mürgipudelid, nurga tagant tapmine, õhkulaskmine, avariid – kõigest jõust ja kõigi abinõudega püüdsid ja püüavad nad segada nõukogude kodanike rahulikku tööd ja rahu.

Igal aastal püüdis müüdav valgesoome valitsus, lipitsedes oma võimsa naabri ees, kõigiti talle kurja teha, tegutsedes mitte avalikult, vaid nurga tagant.

Vormiliselt sõlmitakse mittekallaletungi leping, aga salajas käib pöörane valmistumine sõjaks Nõukogude Liiduga.

1936. aasta jaanuaris hoiatas seltsimees Molotov NSVL Kesk-Täitevkomitee II istungjärgul, et interventsionistlikud plaanid „ei ole võõrad mõnedele meie naabruses asetseva Soome ollustele, kes üha enam orienteerub kõige agressiivsemate imperialistlike riikide poole".

Nõukogude maale meeldida püüdes pidasid valgesoomlased ühtlasi salajasi läbirääkimisi sakslastega, rootslastega ja inglastega, sõbrutsesid panide Poolaga, ehitasid saksa Siegfriedi liini eeskujul Mannerheimi liini ja õpetasid välismaiste ohvitseride juhatusel välja oma sõjaväge, valmistades teda kallaletungiks NSV Liidu vastu.

Vjatšeslav Mihhailovitš Molotov iseloomustas soomlaste poolt Karjala maakitsusele ehitatud kindlustusi järgmiselt:

– Leningradi lähedal – ütles seltsimees Molotov oma aruandes Nõukogude Liidu välispoliitikast NSVL Ülemnõukogu VI istungjärgul 29. märtsil 1940 – kogu Karjala maakitsusel 50–60 kilomeetri sügavuselt oli Soome võimude poolt ehitatud rohkearvulised ja võimsad raudbetoonist ning graniidist ja mullast sõjalised