Lehekülg:Valgesoome madu 1941.djvu/21

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

tumatuse, et just vene rahvas on soome töölisklassi ja töötava talupoja parim sõber, kogu maailma töötava rahva parim sõber.

Nad, need jõledad, räpased kaitseliitlased, nimetavad ennast soome rahva „sõbraks". Ja seda julgevad rääkida inimesed, kes juba ammust ajast, juba kümneid kordi on müünud ja jällegi müünud omaenda rahvast, inimesed, kes on valanud ookeane rahva verd, timukad, kes on töötavaid soomlasi piinanud ja piinavad oma piinakambreis. Need silmakirjalised elajad julgevad tõmmata endale selga tsivilisatsiooni kaitsjate rüüd! Barbaarid, kelledele ei tohi leiduda kohta maa peal!

Nõukogude Liit on vääramatult teostanud oma rahuarmastavat poliitikat, andmata järele vaenlaste provokatsioonidele. Soomlased püüdsid salaja Rootsiga kokku rääkida Ahvenamaa saarte relvastamise kohta, et Soome laht kinni korkida ja sinna meie tubli Balti mere laevastik kinni sulgeda.

Kukkus läbi valgesoome kavatsus.

Nõukogude valitsus paljastas õigel ajal need meie Kodumaale hädaohtlikud fašismi salasepitsused ja suutis nad otsustavalt nurja ajada.

Välismaiste imperialistide poolt õhutatuina provotseerisid valgesoomlased iga päev relvastatud konflikte Nõukogude Liiduga. 23. novembril 1939 esines soome peaminister Cajander sotsialismimaa vastu sihitud provokatsioonilise kõnega.

See kõne oli kaitseliitlastele sõja, Nõukogude Liidu ründamise signaaliks.

Kolm päeva hiljem tulistas soome kahurvägi seitsme kogupauguga meie vägesid Karjala maakitsusel.