pingu järgi, seadis kõik eeskujulikku korda, laskis isegi akendele ruudud ette panna, tänavad puhtaks pühkida jne.
Samal päeval püüdis purustatud Soome astuda „sõjalisse ja kaitse liitu“ NSVL vastu ühes Rootsi ja Norraga, kust võitluse ajal valgesoomlastega oli meie vastu tulnud rohkesti „vabatahtlike“ salku. Norra ja Rootsi rahvas, tundes meelepaha selle oma valitsejate avantüristliku kavatsuse üle, tõstis tormilise protestilaine säärase „tulega mängimise“ vastu.
Nõukogude Liidu kindel ja resoluutne seisukoht sundis selle bandiitliku plaani algatajad sellest loobuma. Kuid valgesoome klikk ei loobunud siiski oma kavatsustest ja jatkas salaja uue kallaletungi ettevalmistamist NSVL vastu.
Sisemaal kordus metsiku terrori ja omavoli bakhanaal, milline on soome rahvale tuttav juba kodusõja aegadest. Kõik, keda vähegi kahtlustati Nõukogude Liidule ja vene rahvale sümpatiseerimises, heitsid timukad vanglasse. Mahalaskmised ja piinamised võtsid valges Soomes jällegi massilise iseloomu. Häda ja viletsuse pihid on sel väikesel maal viimaseni kinni kruvitud. Töötavad massid, keda nende timukad on viimse võimaluseni kägarasse surunud, peavad nüüd maksma oma müüdavate valitsejate avantüüride eest ja kandma oma turjal möödunud sõja koormat ning palavikulise uuele sõjale ettevalmistamise raskust.
Nälg ja taudid valitsevad Soome külades ja linnades. Ennekuulmatud maksud kägistavad talupoegi. Elanikkonna hirmsat seisukorda ei suuda varjata isegi soome ajakirjandus. Ja vaatamata julmale terrorile
